Makromolekul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Makromolekulid''' on [[keemia]]s väga suure [[molekulmass]]iga [[molekul]]id. Enamasti kasutatakse mõistet [[biokeemia]]s. |
'''Makromolekulid''' on [[keemia]]s väga suure [[molekulmass]]iga [[molekul]]id. Enamasti kasutatakse mõistet [[biokeemia]]s. |
||
Traditsiooniliselt arvatakse siia [[biopolümeer]]idest [[nukleiinhapped|nukleiinhapete]], [[valgud|valkude]] (näiteks [[hemoglobiin]]i), [[süsivesikud|süsivesikute]] ja [[lipiidid]]e molekulid, ning mittepolümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid. |
Traditsiooniliselt arvatakse siia [[biopolümeer]]idest [[nukleiinhapped|nukleiinhapete]] (näiteks [[DNA]]), [[valgud|valkude]] (näiteks [[hemoglobiin]]i), [[süsivesikud|süsivesikute]] ja [[lipiidid]]e molekulid, ning mittepolümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid. |
||
Makromolekulid tekivad tavaliselt [[polümerisatsioon]]i tulemusena. |
Makromolekulid tekivad tavaliselt [[polümerisatsioon]]i tulemusena. |
||
Viimane redaktsioon: 10. november 2015, kell 10:56
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid. Enamasti kasutatakse mõistet biokeemias.
Traditsiooniliselt arvatakse siia biopolümeeridest nukleiinhapete (näiteks DNA), valkude (näiteks hemoglobiini), süsivesikute ja lipiidide molekulid, ning mittepolümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid.
Makromolekulid tekivad tavaliselt polümerisatsiooni tulemusena.