Betoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. november 2015, kell 21:15

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on eku väike munn, mis tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.^[1]

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest.^[1] Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel.^[1]

Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad Hooveri pais, Panama kanal ja Rooma Panteon. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja Rooma impeeriumis oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv Colosseum ehitati suuremaljaolt betoonist ning Panteon on antiikaja suurim kuppelehitis. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese poolt valmistatud materjal.

Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon).^[1]

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³.^[2]

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
kergbetoon (500–1800 kg/m³)
ülikergbetoon (alla 500 kg/m³).^[1]

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ära betooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Tehnikaleksikon, lk 58
↑ EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

Välislingid

Eesti Betooniühing
"Bakterid parandavad betooni" ERR Teadus, 3. september 2010

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Tehnikaleksikon, lk 58

[2] EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

[1]

[2]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.jpg|pisi|Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.]]
-'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 58</ref>
+'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on eku väike munn, mis tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 58</ref>
 Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest.<ref name=Tehnikaleksikon/> Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel.<ref name=Tehnikaleksikon/>