Ludvig Oskar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:


1926. aastal otsustas ta [[Pika Jala väravatorn]]i korda teha. Selleks võttis ta pool miljonit senti pangalaenu ja rekonstrueeris torni ära. Oskar lammutas vana mantelkorstna, ehitas igale korrusele ahjud ja pliidi<ref>Ene Läkk. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/12/Areen/keskkond.html Tallinna tornielanikud]. Eesti Ekspressi Areen, 23. märts 2000</ref>. [[Tallinna Linnavalitsus]] sõlmis temaga üürilepingu, esialgu aastateks 1927–1939, kuid kolme aasta pärast pikendati tähtaega L. Oskari palvel veel 6 aasta võrra. Oskar elas Pika tänava tornis kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. aastal.
1926. aastal otsustas ta [[Pika Jala väravatorn]]i korda teha. Selleks võttis ta pool miljonit senti pangalaenu ja rekonstrueeris torni ära. Oskar lammutas vana mantelkorstna, ehitas igale korrusele ahjud ja pliidi<ref>Ene Läkk. [http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/12/Areen/keskkond.html Tallinna tornielanikud]. Eesti Ekspressi Areen, 23. märts 2000</ref>. [[Tallinna Linnavalitsus]] sõlmis temaga üürilepingu, esialgu aastateks 1927–1939, kuid kolme aasta pärast pikendati tähtaega L. Oskari palvel veel 6 aasta võrra. Oskar elas Pika tänava tornis kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. aastal.

Ludvig Oskar suri 1951. aastal Saksamaal, tema tuhastatud põrm maeti [[Helsingi]] Uurnalehto kalmistule. 1972. aastal kinkis Ludvigi täditütar Madlene Vesteris kunstnikust allesjäänud teosed [[Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum|Eesti NSV Riiklikule Kunstimuuseumile]].<ref>[[Hilja Läti]], Ludvig Oskari maalid - [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 6.10.1972</ref>


== Looming ==
== Looming ==

Redaktsioon: 6. november 2015, kell 12:30

Ludvig Oskar
Sündinud 5. jaanuar 1874
Kuusalu
Surnud 1. juuni 1951
Oldenburg
Rahvus Eestlane
Haridus Ants Laikmaa ateljeekool
Tegevusala maal, joonistamine

Ludvig Oskar (5. jaanuar 1874 Kuusalu1. juuni 1951 Oldenburg) oli Eesti maalikunstnik.

Elukäik

Sündis Kuusalu kirikumõisas talupidaja perekonnas. Sai alghariduse Anija vallakoolis ning asus siis Anija mõisavalitseja juurde põllumajandust õppima. Sealt siirdus ta valitseja abiliseks Šatiritsa mõisa Moskovitsa jaama lähedale Ingerimaal, kuhu jäi ametisse 1899. aastani. 1900 asus Tallinna, töötas Lutheri mööblivabrikus kontoriametnikuna ja omandas eksternina reaalgümnaasiumis keskhariduse.[1] Ta alustas oma kunstiõpinguid 1903. aastal kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1906. asus ta õppima Paul Raua juurde. Oskar võttis lisaks ateljeekooli tundidele akvarellitunde Karl Winkleri juures.

1906. aastal sõitis ta Ants Laikmaa soovitusel Münchenisse ja astus seal ungarlase Anton Ažbe erakooli. Mõne aja pärast järgnesid õpingud Müncheni Kunstiakadeemia professori Karl Rauppi ateljees ja Heymanni joonistus- ja graafikakoolis. Lisaks võttis kunstnik õhtukursusi perspektiivi ja tehnilise joonestamise alal. 1908. aasta sügissuvel reisis ta Itaaliasse, kus veetis ligemale pool aastat, peatudes Veneetsias, Firenzes ja Roomas. Veetnud 1909. aasta suvel mõned kuud kodumaal, võttis Oskar sügisel ette teise kunstiteekonna välismaale, esialgseks sihiks Düsseldorf. Seal töötas ta kaks semestrit professor Wahli ateljees ja siirdus siis uuesti Müncheni, kus pühendas kaks semestrit skulptuuri õpinguile. Teisele Müncheni perioodile järgnes 1911. aastal kaks aastat kestnud õppejärk Pariisis. Seal lihvis ta oma oskusi F. Colarossi vabaakadeemias ning Académie Russe'is. Aastavahetusel 1913-1914 pöördus ta taas koduseks saanud Münchenisse, kus astus uuesti Ažbe kunstikooli.[1]

Pärast õpinguid välismaal oli ta mõnda aega õpetajaks Tallinna Reaalkoolis, kus teiste hulgas oli tema õpilaseks Evald Okas[2]. Alates 1925. aastast õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis joonistamist[3].

1926. aastal otsustas ta Pika Jala väravatorni korda teha. Selleks võttis ta pool miljonit senti pangalaenu ja rekonstrueeris torni ära. Oskar lammutas vana mantelkorstna, ehitas igale korrusele ahjud ja pliidi[4]. Tallinna Linnavalitsus sõlmis temaga üürilepingu, esialgu aastateks 1927–1939, kuid kolme aasta pärast pikendati tähtaega L. Oskari palvel veel 6 aasta võrra. Oskar elas Pika tänava tornis kuni põgenemiseni Saksamaale 1944. aastal.

Ludvig Oskar suri 1951. aastal Saksamaal, tema tuhastatud põrm maeti Helsingi Uurnalehto kalmistule. 1972. aastal kinkis Ludvigi täditütar Madlene Vesteris kunstnikust allesjäänud teosed Eesti NSV Riiklikule Kunstimuuseumile.[5]

Looming

Tema looming koosneb peamiselt sumedatoonilistest maastikumaalidest, milles on jäädvustatud Kuusalu ümbrust. Oskari maastike koloriit on enamasti pruunikais toones, töis kujutab ta metsatukkade ja niitude vahel paiknevaid talumaju. Tema maalidest õhkub meelerahu ning ajatust. Neis nostalgilistes vaadetes on aeg seiskunud ja igapäised askeldused taandunud, valitseb romantiline meeleolu [6].

Viited

  1. 1,0 1,1 Alfred Vaga, Ludvig Oskar kahekordne juubilar - Eesti Sõna, 5.01.1944
  2. Elle Anupõld. Ikka ainult kunsti pärast. ajaleht Videvik
  3. EKM kataloog, Tallinn, 1933, lk 35
  4. Ene Läkk. Tallinna tornielanikud. Eesti Ekspressi Areen, 23. märts 2000
  5. Hilja Läti, Ludvig Oskari maalid - Sirp ja Vasar, 6.10.1972
  6. http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=16&num=886