Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 4. märtsil 1917. aastal pärast Venemaa Keisririigi kuberneri ametist tagandamist kubermangu ametisse määratud kõrgeim riigiametnik.

5. märts 1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska.

Järgmisel päeval võttis kubermangukomissar endiselt Eestimaa kubernerilt üle kuberneri kantselei ja teiste kõrgemate administratiivasutuste (teiste hulgas Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjoni, Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee, Eestimaa Kubermangu Tööstusmaksu Komisjoni, Sõjapõgenike Abistamise Kubermangu Nõukogu, Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee, Eestimaa Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu) asjaajamise ning asus organiseerima administratiivaparaati ja miilitsat. Kubermanguvalitsus jätkas esialgu tegevust.

Venemaa Ajutise Valitsuse 30. märtsi 1917 määrusega „Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: Tartu-, Võru-, Pärnu-, Viljandi- ja Saaremaa ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. Uue administratiivüksuse eestikeelse nimetusena tuli käibele Eesti kubermang.

Kubermangukomissar allus siseministeeriumile. Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja.

• Eestimaa kubermangukomissari abi Põhja-Eestis Jüri Jaakson;
• Eestimaa kubermangukomissari abi Lõuna-Eestis Kaarel Parts.

Kubermangukomissarile allusid maakonnakomissarid ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul.

• Järva maakonna komissar Aleksander Weiler.
• Haapsalu maakonna komissar Eduard Alver
• Tartu maakonna komissar

Kubermangukomissari ülesandeks oli: kubermangu juhtimine; Ajutise Valitsuse ning muude valitsusasutuste korralduste teatavaks tegemine ja nende täitmise kontroll; kubermangu julgeoleku tagamine; kubermangu valitsusasutuste ja ametiisikute tegevuse järelevalve ja revideerimine.

Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Nõukogu määras märtsis kubermangukomissari juurde omapoolse 20-liikmelise valvekomisjoni, mille ülesandeks pidi olema seaduslikkuse andmine komissari määrustele, valitsusasutuste järelevalve, ametnike nimetamine, miilitsa organiseerimine ja seaduseelnõude väljatöötamine. Kubermangukomissari juurde moodustati Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mis alustas tegevust 1. juuli 1917. Maanõukogu ülesandeks oli juhtida koos kubermangukomissariga kohaliku maaomavalitsuse üld- ja administratiivasju.

26. oktoobril vkj 1917 kukutati Vene Ajutine Valitsus ja kehtestati nõukogude võim. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 27.10.1917 käskkirja alusel andis Eestimaa kubermangukomissar kubermangu asjaajamise üle Sõja-Revolutsioonikomitee esindajale Viktor Kingisseppale.