Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Kaasajastatud |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Building of the Tartu City Museum 2007.jpg|pisi|Tartu Linnamuuseum, 2007]] |
[[Pilt:Building of the Tartu City Museum 2007.jpg|pisi|Tartu Linnamuuseum, 2007]] |
||
[[Pilt:Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri nurgal, 30. september 2011.jpg|pisi|Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri |
[[Pilt:Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam Jakobi ja Baeri nurgal, 30. september 2011.jpg|pisi|Tartu linnamuuseumi ajalooline reklaam [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Baeri tänav]]a nurgal, 2011.]] |
||
'''Tartu Linnamuuseum''' on [[1955]]. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu. |
'''Tartu Linnamuuseum''' on [[1955]]. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada [[Tartu]] linna ajalugu. |
||
Algselt Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina alustanud muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele 1957.aastal. Muuseum on nende aastate jooksul laienenud nagu on laienenud ka tegevusvaldkonnad – |
Algselt '''Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina''' alustanud muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele 1957. aastal. Muuseum on nende aastate jooksul laienenud, nagu on laienenud ka tegevusvaldkonnad – koguvast, uurivast ja vahendavast muuseumist on saanud kaasav, oma kogukonnaga aktiivselt suhtlev muuseum.<ref name=":0">Tartu Linnamuuseum tähistab 60. sünnipäeva - Tartu Linnamuuseumi pressiteade, 27.10.2015</ref> |
||
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad |
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum]], [[KGB Kongide muuseum|KGB kongide muuseum]] ja [[Laulupeomuuseum]]. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav [[arheoloogia]]kogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.<ref name=":0" /> |
||
==Püsinäitus== |
==Püsinäitus== |
||
Redaktsioon: 27. oktoober 2015, kell 12:05
Tartu Linnamuuseum on 1955. aastal asutatud muuseum, mille eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu.
Algselt Tartu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumina alustanud muuseum keskendus Tartu linna ajaloo uurimisele ja tutvustamisele 1957. aastal. Muuseum on nende aastate jooksul laienenud, nagu on laienenud ka tegevusvaldkonnad – koguvast, uurivast ja vahendavast muuseumist on saanud kaasav, oma kogukonnaga aktiivselt suhtlev muuseum.[1]
Tartu Linnamuuseumi koosseisu kuuluvad Oskar Lutsu majamuuseum, 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum, KGB kongide muuseum ja Laulupeomuuseum. Muuseumi kollektsiooni suure osa moodustab Tartu vanemat aega kajastav arheoloogiakogu. Märkimisväärne on ka linna ruumilist arengut kajastav fotokogu, lisaks veel arhiivi- ja esemekogud – 2015. aasta seisuga on kollektsioonis kokku umbes 158 000 säilikut.[1]
Püsinäitus
2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. 2010 möödus 90. aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Juubeliaasta puhul avati Tartu Linnamuuseumis uuendatud Vabadussõja ja Tartu rahu ekspositsioon. Lisaks rikkalikule foto- ja teabematerjalile on vaatamiseks sajandivanused originaalesemed: Tartu rahukonverentsi läbirääkimiste laud koos toolidega, Vabaduse Ristid, rahudelegatsiooni liikmele Ants Piibule kuulunud Tartu rahulepingu eksemplar ja palju muud põnevat.[2]
Hoonest
Kuni 2000. aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil Oru 2, alates 30. augustist 2001 endises kultuurimajas ja linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt. 23. 1790. aastal valminud maja kuulus leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsile . Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu Johann Heinrich Bartholomäus Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.
Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid 3.
Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse varaklassitsismi, mis valitses 1760–1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater "veinisegamisnõu").
Viited
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Linnamuuseum |