Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. oktoober 2015, kell 16:15

Ühistupank on ühistulistel põhimõtetel tegutsev krediidiasutus (pank).

Ajalugu

Ühistupangad Eestis

Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.^[1]

Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka^[2], kuigi seadus seda võimaldaks.

Osakud

Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.

Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.^[viide?]

Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.

Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.

Ühistupanga liidud

Ühistupangad Euroopas ja maailmas

Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.

Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.

Vaata ka

Viited

↑ Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)
↑ Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)

Välislingid

Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008.
Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010.

[1] Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)

[2] Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}
 {{allikad}}
-'''Ühistupank''' on [[ühistu]]lisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]] ([[pank]]).
+'''Ühistupank''' on [[ühistu|ühistulistel]] põhimõtetel tegutsev [[krediidiasutus]] ([[pank]]).
 ==Ajalugu==
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 ==Osakud ==
-Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
+Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
 Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.{{lisa viide}}