Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
P näpukas |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} |
||
{{allikad}} |
{{allikad}} |
||
'''Ühistupank''' on [[ühistu]] |
'''Ühistupank''' on [[ühistu|ühistulistel]] põhimõtetel tegutsev [[krediidiasutus]] ([[pank]]). |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
==Osakud == |
==Osakud == |
||
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle |
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. |
||
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.{{lisa viide}} |
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.{{lisa viide}} |
Redaktsioon: 24. oktoober 2015, kell 16:15
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistupank on ühistulistel põhimõtetel tegutsev krediidiasutus (pank).
Ajalugu
Ühistupangad Eestis
Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]
Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.
Osakud
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liikmetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.
Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
Ühistupanga liidud
Ühistupangad Euroopas ja maailmas
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.
Vaata ka
Viited
- ↑ Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)
- ↑ Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008.
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010.