Muudatused

Jump to navigation Jump to search
P
ajakirjadelt jutumärgid maha
Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.
 
Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri "[[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]". Teise rühma kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli "[[Edasi]]".
 
==Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon==
 
==Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris==
[[19. november|19. novembril]] 1918 võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.
 
20. novembril 1918 alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.

Navigeerimismenüü