Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P näpukaid
13. rida: 13. rida:
|peakorter = [[Toompea loss]]
|peakorter = [[Toompea loss]]
|asukoht = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|asukoht = [[Lossi plats]] 1a, 15165 Tallinn
|piirkond = [[Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|piirkond = [[Eestimaa kubermang]] ja [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|juhtkond = Maanõukogu juhatus, [[Maanõukogu Vanematekogu]]
|kõrgemalseisev_asutus =
|kõrgemalseisev_asutus =
25. rida: 25. rida:
==Maanõukogu loomine==
==Maanõukogu loomine==


[[12. aprill]]il [[1917]]. aastal kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.
[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.


Märtsist-oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].
1917. aasta märtsist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].


Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.
Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti [[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.


7. juunil 1917. aastal valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917. aastal ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.
7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.


===Maanõukogu koosseis===
===Maanõukogu koosseis===
44. rida: 44. rida:
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.


[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistilike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].


[[28. november|28. novembril]] (vkj 15. november) 1917. aastal kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.
[[28. november|28. novembril]] (vkj 15. november) 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid [[Maanõukogu Vanematekogu]] ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.


==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==
==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==
58. rida: 58. rida:
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.


[[19. veebruar]]il [[1918]]. aastal moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]].
[[19. veebruar]]il [[1918]] moodustas [[Maanõukogu Vanematekogu]] [[Eesti Päästekomitee]], millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Konik]], [[Konstantin Päts]] ja [[Jüri Vilms]]). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada [[Eesti iseseisvuse manifest]].


[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]].
[[24. veebruar]]il 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele]], millega kuulutati välja iseseisev [[Eesti Vabariik]].
64. rida: 64. rida:
Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]].
Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsus]]e eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, [[Eesti välisministrite loend|välisministri]] kohuseid täitis [[Jaan Poska]].


Ajavahemikul [[3. mai]] - [[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.
Ajavahemikul [[3. mai|3.]]–[[29. mai]] tunnustasid [[Ühendkuningriik|Inglismaa]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] Eesti Maanõukogu valitsust ''de facto'' iseseisva valitsusena Eestis.


==Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris==
==Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris==
[[19. november]] 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.
[[19. november]] 1918 võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] Saksa valitsuse peavolinikult [[August Winnig]]ult Eesti valitsemise ametlikult üle.


20. novembril 1918. aastal alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.
20. novembril 1918 alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]], [[Eesti Demokraatlik Erakond|Eesti Demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei|Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna]], [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] ning [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] fraktsioon.


[[10. detsember|10. detsembril]] 1918. aastal sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.
[[10. detsember|10. detsembril]] 1918 sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.


[[5. aprill|5.]] - [[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]]. aastal.
[[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il [[1919]] toimusid Eesti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemisega [[23. aprill]]il [[1919]].


Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.
Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna [[1935]]. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.
83. rida: 83. rida:
<tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr>
<tr bgcolor="#efefef"><th>Staatus</th><th>Aeg</th><th>Nimi</th></tr>


<tr><td>Esimees</td><td>[[1917]], [[14. juuli]] – 1917, 25. oktoober</td><td><center>[[Artur Vallner]]</center></td></tr>
<tr><td>Esimees</td><td>[[14. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Artur Vallner]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, [[25. oktoober]] – 1918, 27. november</td><td><center>[[Otto Strandman]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[25. oktoober]] 1917 – 27. november 1918</td><td><center>[[Otto Strandman]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[1918]], [[27. november]] – 1919, 3. veebruar</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[27. november]] [[1918]] – 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[1919]], [[3. veebruar]] – 1919, 23. aprill</td><td><center>[[Kaarel Parts]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>[[3. veebruar]] – 23. aprill 1919</td><td><center>[[Kaarel Parts]]</center></td></tr>


<tr><td>I abiesimees</td><td>1917, [[27. juuli]] – 1917, 25. oktoober</td><td><center>[[Jaan Teemant]]</center></td></tr>
<tr><td>I abiesimees</td><td>[[27. juuli]] – 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jaan Teemant]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober – 1918, 27. november</td><td><center>[[Jüri Jaakson]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td><center>[[Jüri Jaakson]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1918, 27. november – 1919, 3. veebruar</td><td><center>[[Karl August Baars]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl August Baars]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill</td><td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td></tr>


<tr><td>II abiesimees</td><td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober</td><td><center>[[Jüri Vilms]]</center></td></tr>
<tr><td>II abiesimees</td><td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td><td><center>[[Jüri Vilms]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1917, 25. oktoober – 1918, 27. november</td><td><center>[[Nikolai Köstner]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td><td><center>[[Nikolai Köstner]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1918, 27. november – 1919, 3. veebruar</td><td><center>[[Karl Saral]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td><td><center>[[Karl Saral]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill</td><td><center>[[Peeter Siegfried Põld]]</center></td></tr>
<tr><td></td><td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td><td><center>[[Peeter Siegfried Põld]]</center></td></tr>


<tr><td>Ajutine sekretär</td><td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr><tr>
<tr><td>Ajutine sekretär</td><td>14. juuli – 27. juuli 1917</td><td><center>[[Ado Birk]]</center></td></tr><tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1917, 14. juuli – 1917, 27. juuli</td>
<td>14. juuli – 27. juuli 1917</td>
<td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td>
<td><center>[[Julius Seljamaa]]</center></td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>Sekretär</td>
<td>Sekretär</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober</td>
<td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td>
<td><center>[[Mart Kiirats]]</center></td>
<td><center>[[Mart Kiirats]]</center></td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober – 1918, 16. veebruar</td>
<td>25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918</td>
<td><center>[[Herman Kask]]</center></td>
<td><center>[[Herman Kask]]</center></td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1918, 27. november – 1919, 23. aprill</td>
<td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td>
<td><center>[[Karl Ast]]</center></td>
<td><center>[[Karl Ast]]</center></td>
</tr>
</tr>
121. rida: 121. rida:
<tr>
<tr>
<td>Sekretäri I abi</td>
<td>Sekretäri I abi</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober</td>
<td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td>
<td><center>[[Rudolf Jaska]]</center></td>
<td><center>[[Rudolf Jaska]]</center></td>
</tr>
</tr>
127. rida: 127. rida:
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober – 1918, 27. november</td>
<td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td>
<td><center>[[Hugo Raudsepp]]</center></td>
<td><center>[[Hugo Raudsepp]]</center></td>
</tr>
</tr>
133. rida: 133. rida:
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1918, 27. november – 1919, 3. veebruar</td>
<td>27. november 1918 – 3. veebruar 1919</td>
<td><center>[[Victor Neggo]]</center></td>
<td><center>[[Victor Neggo]]</center></td>
</tr>
</tr>
139. rida: 139. rida:
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1919, 3. veebruar – 1919, 23. aprill</td>
<td>3. veebruar – 23. aprill 1919</td>
<td><center>[[Jüri Parik]]</center></td>
<td><center>[[Jüri Parik]]</center></td>
</tr>
</tr>
145. rida: 145. rida:
<tr>
<tr>
<td>Sekretäri II abi</td>
<td>Sekretäri II abi</td>
<td>1917, 27. juuli – 1917, 25. oktoober</td>
<td>27. juuli – 25. oktoober 1917</td>
<td><center>Herman Kask</center></td>
<td><center>Herman Kask</center></td>
</tr>
</tr>
151. rida: 151. rida:
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1917, 25. oktoober – 1918, 27. november</td>
<td>25. oktoober 1917 – 27. november 1918</td>
<td><center>Victor Neggo</center></td>
<td><center>Victor Neggo</center></td>
</tr>
</tr>
157. rida: 157. rida:
<tr>
<tr>
<td></td>
<td></td>
<td>1918, 27. november – 1919, 23. aprill</td>
<td>27. november 1918 – 23. aprill 1919</td>
<td><center>Hugo Raudsepp</center></td>
<td><center>Hugo Raudsepp</center></td>
</tr>
</tr>
170. rida: 170. rida:
#[[Christjan Arro]]
#[[Christjan Arro]]
#[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär)
#[[Karl Ast|Karl Ast (Rumor)]] (oli ka sekretär)
#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. november]] [[1918]] [[Jüri Parik]]
#[[Eduard Aule]] – astus tagasi, teda asendas [[20. november|20. novembrist]] [[1918]] [[Jüri Parik]]
#[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees)
#[[Karl August Baars|Karl (Kaarel) August Baars]] (oli ka I abiesimees)
#[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär)
#[[Ado Birk|Ado (Aadu) Birk]] (oli ka esimees ja ajutine sekretär)

Redaktsioon: 23. oktoober 2015, kell 21:48

Eestimaa Kubermangu
Ajutine Maanõukogu
Maanõukogu
Eesti Maapäev
Asutatud 12. aprill 1917
Tegevuse lõpetanud 23. aprill 1919
Tüüp Esinduskogu
Peakorter Toompea loss
Asukoht Lossi plats 1a, 15165 Tallinn
Tegevuspiirkond Eestimaa kubermang ja Eesti Vabariik
Juhtkond Maanõukogu juhatus, Maanõukogu Vanematekogu
Allorganisatsioonid Eesti Maavalitsus, Eesti Ajutine Valitsus

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (teised, mitteametlikud nimetused: (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev) oli esimene Eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917–1919.

Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska

Maanõukogu loomine

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.

1917. aasta märtsist oktoobrini oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska.

Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti 5. juunil 1917.

7. juunil 1917 valiti maakondades ja Paide linnas maa(linna)nõukogud, teistes linnades toimusid valimised hiljem, kuni septembrini. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks.

Maanõukogu koosseis

Maanõukogu esimene koosolek peeti 1917. aasta 1.vkj/(14.) juulil Toompea lossi Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 maaliitlast, 11 radikaalsotsialisti, 9 vähemlast, 8 esseeri, 7 demokraati, 5 enamlast, 4 radikaaldemokraati, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut.

Maanõukogu tegevus

Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919, ajutiseks esimeheks valiti Artur Vallner, keda hiljem asendasid Otto Strandman, Ado Birk ja Kaarel Parts.

Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 1917–1918 Konstantin Päts.

Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond (Nikolai Köstner), Tööosakond (Villem Maasik); Haridusosakond (Peeter Põld); Põllutööosakond (Jaan Raamot); Tervishoiuosakond (Konstantin Konik) jt.

7. november 1917 toimus Peterburis Oktoobrirevolutsioon ning VSDTP ja esseeride koalitsioonivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistlike parteide esinduseks Eestis oli Eestimaa Nõukogude Kongress, nii tekkis kaksikvõim – Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja selle Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee.

28. novembril (vkj 15. november) 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis, kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks, kuid Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all.

Kaksikvõim Eestis 1917. aastal

Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool (rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada ainuvõimu. Eestis oli kaks peavoolu: Eesti autonoomiat ja seejärel iseseisvust toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Eesti sotsialistid ning Venemaa bolševikkude loodava ühise sotsialistliku riigi pooldajad eesti kommunistid. Algetapil toetasid Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat ka vasakesseerid: Hans Kruus, veel Gustav Suits, Johannes Semper, Jaan Kärner, Villem Ernits, Hugo Reiman, Erich Joonas, Hugo Raudsepp, Karl Freiberg, Erast Meister.

 Pikemalt artiklis Kaksikvõim Eestis 1917. aastal

Rahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid Poska, Päts, Piip, Strandman ja sotsialistide partei Martna ja Reiga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna-Eesti rühm Tõnissoniga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik rahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.

Ka eesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse rühma, mõlemal olid oma häälekandjad. Ühe rühma juhtivad tegelased olid Kingissepp, Anvelt, Pöögelmann, Rästas, Klein, Rimm, Vakman, neil oli ajakiri "Klassivõitlus". Teise rühma kuulusid Palvadre, Vöölmann ja Peterson, nende ajakiri oli "Edasi".

Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon

Pärast Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel Bresti rahulepingu läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid Saksa keisririigi sõjavägi sõjategevust Petrogradi suunal läbi Läti ja Eesti.

19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu Vanematekogu Eesti Päästekomitee, millele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms). Samal päeval võttis Vanematekogu vastu otsuse avaldada Eesti iseseisvuse manifest.

24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.

Samal päeval nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga, välisministri kohuseid täitis Jaan Poska.

Ajavahemikul 3.–29. mai tunnustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia Eesti Maanõukogu valitsust de facto iseseisva valitsusena Eestis.

Iseseisvuse taastamine 1918. aasta novembris

19. november 1918 võttis Eesti Ajutine Valitsus Saksa valitsuse peavolinikult August Winnigult Eesti valitsemise ametlikult üle.

20. novembril 1918 alanud Maanõukogu istungjärgul moodustati järgmised fraktsioonid – Eesti Maarahva Liidu, Eesti Demokraatliku Erakonna, Eestimaa Radikaal-demokraatliku Erakonna, Eesti Tööerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ning Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei fraktsioon.

10. detsembril 1918 sai Eesti esimese välislaenu 10 miljonit Soome marka.

5.–7. aprillil 1919 toimusid Eesti Asutava Kogu valimised ning Maanõukogu lõpetas oma tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega 23. aprillil 1919.

Maanõukogu koosolekute protokollid avaldati trükituna 1935. aastal ja need olid kättesaadavad teaduslike raamatukogude üldfondides ka nõukogude ajal.

Eesti Ajutise Maanõukogu juhatus ja liikmed

Juhatus

StaatusAegNimi
Esimees14. juuli – 25. oktoober 1917
Artur Vallner
25. oktoober 1917 – 27. november 1918
Otto Strandman
27. november 1918 – 3. veebruar 1919
Ado Birk
3. veebruar – 23. aprill 1919
Kaarel Parts
I abiesimees27. juuli – 25. oktoober 1917
Jaan Teemant
25. oktoober 1917 – 27. november 1918
Jüri Jaakson
27. november 1918 – 3. veebruar 1919
Karl August Baars
3. veebruar – 23. aprill 1919
Julius Seljamaa
II abiesimees27. juuli – 25. oktoober 1917
Jüri Vilms
25. oktoober 1917 – 27. november 1918
Nikolai Köstner
27. november 1918 – 3. veebruar 1919
Karl Saral
3. veebruar – 23. aprill 1919
Peeter Siegfried Põld
Ajutine sekretär14. juuli – 27. juuli 1917
Ado Birk
14. juuli – 27. juuli 1917
Julius Seljamaa
Sekretär 27. juuli – 25. oktoober 1917
Mart Kiirats
25. oktoober 1917 – 16. veebruar 1918
Herman Kask
27. november 1918 – 23. aprill 1919
Karl Ast
Sekretäri I abi 27. juuli – 25. oktoober 1917
Rudolf Jaska
25. oktoober 1917 – 27. november 1918
Hugo Raudsepp
27. november 1918 – 3. veebruar 1919
Victor Neggo
3. veebruar – 23. aprill 1919
Jüri Parik
Sekretäri II abi 27. juuli – 25. oktoober 1917
Herman Kask
25. oktoober 1917 – 27. november 1918
Victor Neggo
27. november 1918 – 23. aprill 1919
Hugo Raudsepp

Liikmed

  1. Juhan Mihkel Ainson
  2. Jaan Anvelt – heideti välja 5. veebruaril 1919
  3. Alma Anvelt-Ostra – asendas 20. novembril 1918 Jaan Treialit
  4. Christjan Arro
  5. Karl Ast (Rumor) (oli ka sekretär)
  6. Eduard Aule – astus tagasi, teda asendas 20. novembrist 1918 Jüri Parik
  7. Karl (Kaarel) August Baars (oli ka I abiesimees)
  8. Ado (Aadu) Birk (oli ka esimees ja ajutine sekretär)
  9. Max Woldemar Bock
  10. Aleksander Ennemuist
  11. Karl Theodor Grau
  12. Jüri Jaakson (oli ka I abiesimees)
  13. Juhan Jaanuson
  14. Rudolf Jaska (oli ka sekretäri I abi)
  15. Peet Johanson
  16. Juhan Kalm
  17. Eduard Kansmann
  18. Herman Kask (oli ka sekretär ja sekretäri II abi) – suri 16. veebruaril 1918, teda asendas Mart Meos
  19. Mart Kiirats (oli ka sekretär)
  20. August Kohver
  21. Ivan Koort
  22. Hans Kruus
  23. Juhan Kukk
  24. Andres Kurrikoff
  25. Juhan Kurvits
  26. Timofei Kuusik
  27. Hugo Jakob Kuusner – alates 13. septembrist 1917
  28. Jaan Kärner
  29. Nikolai Köstner (oli ka II abiesimees)
  30. Juhan Lasn
  31. Tiido Lauri
  32. Anna Leetsmann – välja heidetud 5. veebruaril 1919
  33. Juhan Lehman – alates 26. novembrist 1918
  34. Villem Maasik
  35. Mihkel Martna – astus tagasi 26. novembril 1918
  36. Mart Meos – asendas 27. novembril 1918 Herman Kaske
  37. Friedrich Volrad Mikkelsaar
  38. Victor Neggo (oli ka sekretäri I ja II abi)
  39. Aleksander Oinas – asendas 26. novembril 1918 Karl Hugo Reimanit
  40. Aleksei Palm
  41. Jüri Parik – asendas 26. novembril 1918 Georg Eduard Aulet
  42. Kaarel Parts (oli ka esimees)
  43. Ants Piip
  44. Aleksander Podrätšik
  45. Peeter Siegfried Põld (oli ka abiesimees)
  46. Konstantin Päts
  47. Hans Pöhl
  48. Hans Pöögelmann – välja heidetud 5. veebruaril 1919
  49. Jaan Raamot
  50. Hugo Raudsepp (ka sekretäri I ja II abi)
  51. Hugo Karl Ferdinand Reiman – astus tagasi, teda asendas Aleksander Oinas
  52. Julius Reintam
  53. Hans Riiberg
  54. Hans Reinhold Roos
  55. Karl Saral (oli ka abiesimees)
  56. Julius Seljamaa (oli ka I abiesimees ja ajutine sekretär)
  57. Jaan Sihver – heideti pärast hukkumist Narva lahingus välja (5. veebruaril 1919)
  58. Otto August Strandman (oli ka esimees)
  59. Jaan Teemant (oli ka I abiesimees)
  60. Jaan Treial – suri 11. jaanuaril 1918
  61. Jaan Tõnisson
  62. Artur Vallner – (oli ka esimees) heideti välja 5. veebruaril 1919
  63. Aleksander Veiler
  64. Jüri Vilms (oli ka II abiesimees)
  65. Karl Johannes Virma
  66. Jaak Ümarik
Eelnev
– 		Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
1917–1919 		Järgnev
Asutav Kogu

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eestimaa_Kubermangu_Ajutine_Maanõukogu&oldid=4291301"