Eesti jõed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. oktoober 2015, kell 18:10

Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel:

Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km), Kasari jõgi (112 km), Piusa jõgi (109 km), Pirita jõgi (105 km), Emajõgi (101 km) ja Navesti jõgi (100 km).

Üle 1000 km² valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi.

Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi:

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Narva jõgi 1999.jpg|thumb|250px|[[Narva jõgi]]]]
+'''Eesti jõed''' on [[Eesti]] territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. [[Veelahkmed|Veelahkmete]] järgi on jõed jaotatud nelja [[vesikond|vesikonna]] vahel:
+*[[Narva-Peipsi vesikond]] (15 620 km<sup>2</sup>)
+*[[Soome lahe vesikond]] (9942 km<sup>2</sup>)
+*[[Väinamere-Riia lahe vesikond]] (14 468 km<sup>2</sup>)
+*[[Saarte vesikond]] (4140 km<sup>2</sup>)
+Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on [[Võhandu jõgi]] (162 km), millele järgnevad [[Pärnu jõgi]] (144 km), [[Põltsamaa jõgi]] (135 km), [[Pedja jõgi]] (122 km), [[Keila jõgi]] (115 km), [[Kasari jõgi]] (112 km), [[Piusa jõgi]] (109 km), [[Pirita jõgi]] (105 km), [[Emajõgi]] (101 km) ja [[Navesti jõgi]] (100 km).
+Üle 1000 km<sup>2</sup> [[valgala]]ga jõgesid on eestis 15. Suurim on [[Narva jõgi|Narva jõe]] valgala (56 200 km²), millele järgneb [[Emajõgi]].
 == Eesti jõgede liigitus ==