Kehavedelik: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kehavedelik''' ehk '''orgaaniline kehavedelik''' ([[inglise keel|inglise]] ''body fluid'') on elavate [[organism]]ide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis [[organism]]i sees ringlevad kui ka need, mida erinevad [[elund]]id, sooned, [[rakk|rakud]] eritavad ja vastu võtavad. |
'''Kehavedelik''' ehk '''orgaaniline kehavedelik''' ([[inglise keel|inglise]] ''body fluid'') on elavate [[organism]]ide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis [[organism]]i sees ringlevad, kui ka need, mida erinevad [[elund]]id, sooned, [[rakk|rakud]] eritavad ja vastu võtavad. |
||
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, [[viirused]], [[bakterid]], patogeensed [[mikroorganismid]] jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka [[humoraalne regulatsioon]]. |
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, [[viirused]], [[bakterid]], patogeensed [[mikroorganismid]] jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka [[humoraalne regulatsioon]]. |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
*[[aju-seljaajuvedelik]] ehk liikvor |
*[[aju-seljaajuvedelik]] ehk liikvor |
||
*[[astsiit]] |
*[[astsiit]] |
||
*[[piimand]] |
*[[piimand]] ehk küülus ehk hüülus |
||
*''[[chymen]]'' |
*''[[chymen]]'' |
||
*[[endolümf]] |
*[[endolümf]] |
||
| 51. rida: | 51. rida: | ||
==Patoloogia== |
==Patoloogia== |
||
Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel |
Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel) enim näiteks järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt. |
||
==Biokeemias ja kliinilises meditsiinis== |
==Biokeemias ja kliinilises meditsiinis== |
||
Kehavedelike biokeemiline koostis võib indikeerida inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi |
Kehavedelike biokeemiline koostis võib indikeerida inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi, häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näit vere- ja uriinianalüüse, tuvastamaks patoloogiat ja/või kinnitamaks diagnoosi ja ka välistamaks haigusi. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 12. oktoober 2015, kell 18:01
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis organismi sees ringlevad, kui ka need, mida erinevad elundid, sooned, rakud eritavad ja vastu võtavad.
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, viirused, bakterid, patogeensed mikroorganismid jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka humoraalne regulatsioon.
Imetajatel
Inimestel
- aju-seljaajuvedelik ehk liikvor
- astsiit
- piimand ehk küülus ehk hüülus
- chymen
- endolümf
- eksudaat
- higi
- klaaskehaneste
- kolostrum
- kõhuõõne vedelik
- kõrvavaha
- liigesevõie
- lima
- lootevesi
- lümf
- lümfiplasma
- maomahl
- mäda
- nääpsuvedelik
- okse
- pankreasenõre
- perilümf
- pisaravedelik
- pleuraõõne vedelik
- rasu
- rinnapiim
- roe (kõhulahtisus)
- röga ehk sülitis
- rähm
- sapp
- seemneplasma
- smeegma
- sperma
- südamepaunavedelik
- sülg
- turse
- uriin
- vereseerum
- vereplasma
- veri
- vesi
- vesivedelik
- ödeem.
Patoloogia
Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel) enim näiteks järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.
Biokeemias ja kliinilises meditsiinis
Kehavedelike biokeemiline koostis võib indikeerida inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi, häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näit vere- ja uriinianalüüse, tuvastamaks patoloogiat ja/või kinnitamaks diagnoosi ja ka välistamaks haigusi.
Viited
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Body fluid seisuga 13.02.2014.