Erinevus lehekülje "Grigori Kulik" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
Peres oli üheksa liiget, tegeldi põllumajandusega. Kulik oli lastest noorim. Pärast vendade abiellumist ja maa jagamist jäi temale ühes emaga pool tiinu maad. 1906. või 1907. aastal võttis ema pangast laenu ning ostis kaks [[tiin]]u maad, kus Kulik töötas kuni tsaariarmeesse kutsumiseni 1912. aastal.<ref name="MJP_358-359"/>
 
Sõjaväes teenis ta suurtükiväeosades, alustades lihtsõdurina. Sõjaväkke asumisel oli Kulikul neli klassi haridust. 1914. aastal suunati Grigori Kulik allohvitserina rindele. [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal valiti ta patareikomitee, hiljem aga divisjoni- ja brigaadikomitee esimeheks. Vahetult aprillis 1917 valiti Kulik delegaadiks Läänerinde kongressile, mis toimus [[Minsk]]is. [[Oktoobrirevolutsioon]]i eel määrati ta juba 9. jalaväediviisi soldatitekomitee esimeheks. [[NLKP|Bolševike parteiga]] tutvus ta ajalehe "[[Okopnaja Pravda]]" ("Kaeviku tõde"Tõde) kaudu.<ref name="MJP_359"/>
 
1917. aasta oktoobris, kui väed rindel lahkusid, läks Kulik koos oma grupi relvastatud sõduritega jalgsi koju [[Ukraina]]sse. 1917. aasta novembris läks põranda alla, astudes [[NLKP|bolševike parteisse]].<ref name="MJP_361"/>
1956. aasta märtsis otsustas [[NLKP Keskkomitee]] [[NSV Liidu peaprokurör|riikliku peasüüdistaja]] [[Roman Rudenko]] esildise alusel kõik mehed postuumselt rehabiliteerida, kuna [[NSV Liidu Prokuratuur]]i korraldatud kontrolliga oli kindlaks tehtud, et uurimisorganite poolt kogutud materjal kriminaalasjas osutus võltsituks ja et nende suhtes oli kasutatud ebaseaduslikke füüsilise mõjutamise vahendeid, mille tagajärjel tunnistati kahtlustatavad süüdi tegudes, mida nad ei olnud toime pannud. 30. mail 1956 kinnitas [[NLKP Keskkomitee Presiidium]] Grigori Kuliku partei liikmeks oleku postuumse taastamise kohta alates 1917. aasta novembrist.<ref name="MJP_351-357"/>
 
4. jaanuaril 1957 saatsid [[NSV Liidu peaprokurör]] Rudenko ja NSV Liidu kaitseministri asetäitja marssal [[Ivan Konev]] NLKP Keskkomiteele kirja, milles palusid tühistada [[NSV Liidu Ülemkohus|NSV Liidu Ülemkohtu]] Erinõupidamise ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] otsused Kuliku marssali auastme ning ordenite ja aunimetuse äravõtmisest Kertši mahajätmise tõttu, kuna langetatud otsus süüasjas oli sündinud ebaõigetel alustel. Pärast mitmeid kuid kestnud uurimist rehabiliteeritigi Kulik – 28. septembril 1957 andis Ülemnõukogu PresiidumPresiidium välja vastava seadluse.<ref name="MJP_351-357"/>
 
== Auastmed ==
129 233

muudatust

Navigeerimismenüü