Orjus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. oktoober 2015, kell 20:30

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus).

Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui ka töö saadused.

Orjade juriidiline seisund on eri ühiskondades varieerunud. Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos oli perioode, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).

Orjastamine võib tänapäeval olla inimsusvastane kuritegu, kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt.

Vana-Rooma suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt Rooma keiser. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. ^[1]

Lihtrahval oli rohkem vabadust kui orjadel aga lihtrahvas oli vaesem kui pealikutel.

Mõisteid ja definitsioone

1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Konventsiooni kohaselt pole orjal näiteks õigust omaniku territooriumilt lahkuda ilma eriloata (passita); põgenemisel võidakse ta vangistada ja omanikule tagastada.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt (1998) on orjastamine üks inimsusvastaseid kuritegusid, mis seisneb "mõne või kõigi omandiõigusega seonduvate õiguste kasutamist isiku suhtes, kaasa arvatud nimetatud õiguste kasutamist naiste ja laste ning teiste isikutega kauplemises".

Orjandus või orjanduslik kord on seadustatud orjusega ühiskonnakorraldus. Kasutusel enamasti antiikaja kohta.

Vaata ka

Viited

↑ Antiigileksikon, 2. kd, lk 51–53

Kirjandus

Viis miljonit orja ootavad vabastamist. Kaja, 25. aprill 1934, nr 95, lk 7.

[1] Antiigileksikon, 2. kd, lk 51–53

[1]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 [[Vana-Rooma]] suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]]. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati ''servus Augusti nostri'' ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. <ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd, lk 51–53</ref>
-Lihtrahval oli rohkem vabadust kui orjadel.
+Lihtrahval oli rohkem vabadust kui orjadel aga lihtrahvas oli vaesem kui pealikutel.
 == Mõisteid ja definitsioone ==