2004. aasta Haiti mäss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. oktoober 2015, kell 18:38

2004. aasta Haiti mäss oli konflikt, mis kestis mõne nädala veebruaris 2004 ja lõppes Haiti presidendi Jean-Bertrand Aristide'i lahkumisega (tema ametiaeg pidi kestma 2006. aastani).

Mäss lõppes 29. veebruaril Aristide'i lahkumisega riigist. Aristide väidab, et USA sõjaväelised röövisid ta ja sundisid eksiili minema, kuid USA jääb selle juurde, et Aristide astus vabatahtlikult tagasi.

Mässuliste eesmärgid ja väited

Mässu alguseks loetakse tavaliselt 5. veebruari 2004, kui riigi suuruselt neljanda linna Gonaïves'i vallutas mässuliste rühmitus, mis kutsus end Revolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks. 19. veebruaril nimetasid nad end ümber Rahvuslikuks Revolutsiooniliseks Rindeks Haiti Vabastamise Eest.

Mässulised olid nõudnud president Aristide'i tagasiastumist, kuid tema oli jäänud kindlaks soovile jääda ametisse kuni põhiseadusliku ametiaja lõpuni (7. veebruar 2006), rõhutades, et ta ei taha, et Haitis jääks ajalugu liikuma ühelt riigioöördelt teisele, vaid et see liiguks valitud presidendilt valitud presidendile.

Mässuliste ja tsiviilopositsiooni meelest on mäss loomulik tagajärg Aristide'i väidetavale halvale valitsemisele ja Haiti 2000. aasta parlamendivalimiste väidetavale võltsimisele. Opositsiooni väitel olid need valimised ebakorrektsed, sest väidetavalt kasutati häälte lugemisel kohtade jaotamisel ebaausaid meetodeid. Seetõttu boikoteeris opositsioon samal aastal toimunud presidendivalimisi, nii et Aristide võitis 92-protsendise häälteenamusega. Aristide'i pooldajad peavad süüdistusi seoses parlamendivalimistega ettekäändeks, et Aristide'i diskrediteerida, ning märgivad, et valimisi peeti sel ajal vabadeks ja õiglasteks.

Mässu juhtisid algselt endised Haiti sõjaväelased, kes olid vastutavad tsiviiltapatalgute eest 1990. aastate alguses. Juba enne laialdast vägivalda, mis haaras kogu riigi, mässasid mõned endised sõjaväelased riigi keskosas alates 2003. aastast. Kümneid inimesi sai surma. Peale selle tuli 4. veebruaril 2004 hulk endisi sõjaväelasi (sealhulgas kurikuulus endine maakaitseväejuht Louis-Jodel Chamblain) tagasi eksiilist Dominikaani Vabariigis ning teatas, et nad tahavad ühineda Gonaïves'is asuvate mässulistega.

Aristide'i valitsuse pooldajate sõnul kujutas mäss endast laiali saadetud Haiti sõjaväe (mis oli Haitis võimul 1991–1994) riigipöördekatset Haiti vana eliidi huvides, mis püüdis teha lõppu Aristide'i populistlikule poliitikale ja demokraatlikule valitsemisele.

Mässulised kirjutasid oma kiire edu paljuski selle arvele, et Aristide ei desarmeerinud sõjaväge, kui ta selle 1995. aastal laiali saatis. Sama tähtsaks põhjuseks pidasid nad ka rahva toetust. Haiti 5000 liikmega politseijõud osutusid liiga väikeseks ja halvasti relvastatuks, et mässuliste edasiliikumisele tõhusalt vastu seista, ja mõnes kohas, näiteks Cap-Haïtienis, ei osutanudki politsei erilist vastupanu.

Peale selle osalesid mässus relvastatud jõugud, mis on viimastel aastatel Haitil sageli vägivalla allikaks olnud. Kõige tuntum neist jõukudest on Kannibaliarmee, mis oli kaua peamine Aristide'i toetav jõud Gonaïves'i linnas, enne kui see Aristide'i vastu pöördus. See jõuk, millest hiljem sai Rahvusliku revolutsioonilise Rinde üks peamisi osi, väitis, et relvad, mida nad mässu ajal valitsuse vastu võitlemiseks oli kasutanud, oli jõugule andnud Aristide ajal, kui nad veel toetasid teda; väidetavalt oli selle peamiseks eesmärgiks opositsiooni hirmutamine 2000. aasta valimiste ajal. Ent valitsuse väitel oli mässuliste käsutuses palju suurem tulejõud kui Haiti politseil ning relvad pidid seetõttu olema välismaa päritolu.

Viimasel kümnendil on säärased jõugud mänginud Haiti poliitikas keskset rolli. Mässu Gonaïves'is alustas Aristide-vastane jõuk, kuid Aristide'i pooldavad jõugud võitlesid presidendi eest. Mõlemal poolel olevaid jõuke on süüdistatud julmades metsikustes, näiteks teise poole toetajate hukkamises ja nende kodude süütamises.

Paljude Aristide'i toetajate sõnul tegutses riigi tsiviilopositsioon viienda kolonnina mässuliste toetuseks. Opositsioon eitas seda, kuid paljud selle liikmed möönsid, et nad toetavad mässuliste üritust, ning ütlesid, et nad jagavad mässulistega ühist eesmärki, et Aristide lahkuks võimult: nad ütlesid, et ei nõustu mässulistega üksnes vägivaldsete meetodite kasutamise osas.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{keeletoimeta}}
-'''2004. aasta Haiti mäss''' oli [[konflikt]], mis kestis mõne nädala  [[veebruar 2004|veebruaris 2004]] ja lõppes [[Haiti]] presidendi [[Jean-Bertrand Aristide]]'i lahkumisega (tema ametiaeg pidi kestma [[2006]]. aastani).
+'''2004. aasta Haiti mäss''' oli [[konflikt]], mis kestis mõne nädala [[veebruar 2004|veebruaris 2004]] ja lõppes [[Haiti]] presidendi [[Jean-Bertrand Aristide]]'i lahkumisega (tema ametiaeg pidi kestma [[2006]]. aastani).
 Mäss lõppes [[29. veebruar]]il Aristide'i lahkumisega riigist. Aristide väidab, et [[USA]] sõjaväelised röövisid ta ja sundisid eksiili minema, kuid USA jääb selle juurde, et Aristide astus vabatahtlikult tagasi.
 ==Mässuliste eesmärgid ja väited==
+Mässu alguseks loetakse tavaliselt [[5. veebruar]]i [[2004]], kui riigi suuruselt neljanda linna [[Gonaïves]]'i vallutas mässuliste rühmitus, mis kutsus end [[Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne|Revolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks]]. [[19. veebruar|19. veebruar]]il nimetasid nad end ümber [[Rahvuslik Revolutsiooniline Rinne Haiti Vabastamise Eest|Rahvuslikuks Revolutsiooniliseks Rindeks Haiti Vabastamise Eest]].
+Mässulised olid nõudnud president Aristide'i tagasiastumist, kuid tema oli jäänud kindlaks soovile jääda ametisse kuni põhiseadusliku ametiaja lõpuni ([[7. veebruar]] [[2006]]), rõhutades, et ta ei taha, et Haitis jääks ajalugu liikuma ühelt [[riigipööre|riigioöördelt]] teisele, vaid et see liiguks valitud presidendilt valitud presidendile.
-Mässu alguseks loetakse tavaliselt riigi suuruselt neljanda linna [[Gonaïves]]'i vallutamist [[5. veebruar]]il [[2004]] mässuliste rühmituse poolt, kes kutsus end  [[Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne|Revolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks]]. [[19. veebruar|19. veebruar]]il nimetasid nad end ümber [[Rahvuslik Revolutsiooniline Rinne Haiti Vabastamise Eest|Rahvuslikuks Revolutsiooniliseks Rindeks Haiti Vabastamise Eest]].
+Mässuliste ja tsiviil[[opositsioon]]i meelest on mäss loomulik tagajärg Aristide'i väidetavale halvale valitsemisele ja [[Haiti 2000. aasta parlamendivalimised|Haiti 2000. aasta parlamendivalimiste]] väidetavale võltsimisele. Opositsiooni väitel olid need valimised ebakorrektsed, sest väidetavalt kasutati häälte lugemisel kohtade jaotamisel ebaausaid meetodeid. Seetõttu [[boikott|boikoteeris]] opositsioon samal aastal toimunud presidendivalimisi, nii et Aristide võitis 92-protsendise häälteenamusega. Aristide'i pooldajad peavad süüdistusi seoses parlamendivalimistega ettekäändeks, et Aristide'i diskrediteerida, ning märgivad, et valimisi peeti sel ajal vabadeks ja õiglasteks.
-Mässulised olid nõudnud president Aristide'i tagasiastumist, kuid tema oli jäänud kindlaks soovile jääda ametisse kuni põhiseadusliku ametiaja lõpuni ([[7. veebruar]] [[2006]]), rõhutades, et ta ei taha, et Haitis jääks ajalugu  liikuma ühelt [[riigipööre|riigioöördelt]] teisele, vaid et see liiguks valitud presidendilt valitud presidendile.
+Mässu juhtisid algselt endised Haiti sõjaväelased, kes olid vastutavad tsiviiltapatalgute eest [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses. Juba enne laialdast vägivalda, mis haaras kogu riigi, mässasid mõned endised sõjaväelased riigi keskosas alates [[2003]]. aastast. Kümneid inimesi sai surma. Peale selle tuli [[4. veebruar]]il [[2004]] hulk endisi sõjaväelasi (sealhulgas kurikuulus endine maakaitseväejuht [[Louis-Jodel Chamblain]]) tagasi [[eksiil]]ist [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] ning teatas, et nad tahavad ühineda [[Gonaïves]]'is asuvate mässulistega.
-Mässuliste ja tsiviil[[opositsioon]]i meelest on mäss loomulik tagajärg Aristide'i väidetavale halvale valitsemisele ja [[Haiti 2000. aasta parlamendivalimised|Haiti 2000. aasta parlamendivalimiste]] väidetavale võltsimisele. Opositsiooni väitel olid need valimised ebakorrektsed, sest väidetavalt kasutati häälte lugemisel kohtade jaotamisel ebaausaid meetodeid. Seetõttu [[boikott|boikoteeris]] opositsioon samal aastal toimunud oresidendivalimisi, nii et Aristide võitis 92-protsendise häälteenamusega. Aristide'i pooldajad peavad süüdistusi seoses parlamendivalimistega ettekäändeks, et Aristide'i diskrediteerida, ning märgivad, et valimisi peeti sel ajal vabadeks ja õiglasteks.
+Aristide'i valitsuse pooldajate sõnul kujutas mäss endast laiali saadetud Haiti sõjaväe (mis oli Haitis võimul [[1991]]–[[1994]]) [[riigipööre|riigipöörde]]katset Haiti vana eliidi huvides, mis püüdis teha lõppu Aristide'i populistlikule poliitikale ja demokraatlikule valitsemisele.
-Mässu juhtusid algselt endised Haiti sõjaväelased, kes olid vastutavad tsiviiltapatalgite eest [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses. Juba enne laialdast vägivalda, mis haaras kogu riigi, mässasid mõned endised sõjaväelased väikest viisi riigi keskosas alates vähemalt [[2003]]. aastast. Kümneid inimesi sai surma. Peale selle tuli [[4. veebruar]]il [[2004]] hulk endisi sõjaväelasi (sealhulgas kurikuulus endine maakaitseväejuht [[Louis-Jodel Chamblain]]) tagasi [[eksiil]]ist [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] ning teatas, et nad tahavas ühineda [[Gonaïves]]'is baseeruvate mässulistega.
+Mässulised kirjutasid oma kiire edu paljuski selle arvele, et Aristide ei desarmeerinud sõjaväge, kui ta selle [[1995]]. aastal laiali saatis. Sama tähtsaks põhjuseks pidasid nad ka rahva toetust. Haiti 5000 liikmega [[politsei]]jõud osutusid liiga väikeseks ja halvasti relvastatuks, et mässuliste edasiliikumisele tõhusalt vastu seista, ja mõnes kohas, näiteks [[Cap-Haïtien]]is, ei osutanudki politsei erilist vastupanu.
-Aristide'i valitsuse pooldajate sõnul kujutas mäss endast praeguseks laiale saadetud Haiti sõjaväe (mis oli Haitis võimul [[1991]]–[[1994]])  [[riigipööreriigipöörde]]katset Haiti vana eliidi huvides, mis püüdis teha lõppu Aristide'i popilostlikule poliitikale ja demokraatlikule valitsemisele.
+Peale selle osalesid mässus relvastatud jõugud, mis on viimastel aastatel Haitil sageli vägivalla allikaks olnud. Kõige tuntum neist jõukudest on [[Kannibaliarmee]], mis oli kaua peamine Aristide'i toetav jõud Gonaïves'i linnas, enne kui see Aristide'i vastu pöördus. See jõuk, millest hiljem sai Rahvusliku revolutsioonilise Rinde üks peamisi osi, väitis, et relvad, mida nad mässu ajal valitsuse vastu võitlemiseks oli kasutanud, oli jõugule andnud Aristide ajal, kui nad veel toetasid teda; väidetavalt oli selle peamiseks eesmärgiks opositsiooni hirmutamine [[2000]]. aasta valimiste ajal. Ent valitsuse väitel oli mässuliste käsutuses palju suurem tulejõud kui Haiti politseil ning relvad pidid seetõttu olema välismaa päritolu.
-Mässulised kirjutasid oma kiire edu paljuski selle arvele, et Aristide ei desarmeerinud sõjaväge, kui ta selle [[1995]]. aastal laiali saatis. Sama tähtsaks põhjuseks pidasid nad siiski rahva toetust. Haiti 5000-liikmelised [[politsei]]jõud osutusid liiga väikeseks ja halvasti relvastatuks, et mässuliste edasiliikumisele tõhusalt vastu seista, ja paistab, et mõnes kohas, näiteks [[Cap-Haïtien]]is, ei osutanudki politsei erilist vastupanu.
+Viimasel kümnendil on säärased jõugud mänginud Haiti poliitikas keskset rolli. Mässu Gonaïves'is alustas Aristide-vastane jõuk, kuid Aristide'i pooldavad jõugud võitlesid presidendi eest. Mõlemal poolel olevaid jõuke on süüdistatud julmades metsikustes, näiteks teise poole toetajate hukkamises ja nende kodude süütamises.
-Peale selle osalesid mässus relvastatud jõugud, mis on lähiaastatel Haitil sageli vägivalla allikaks olnud. Kõige tuntum neist jõukudest on "[[Kannibaliarmee]]", mis oli kaua peamine Aristide'i toetav jõud [[Gonaïves]]'i linnas, enne kui ta viimastel aastatel Aristide'i vastu pöördus. See jõuk, millest hiljem sai Rahvusliku revolutsioonilise Rinde üks peamisi osi, väitis, et relvad, mida ta mässu ajal valitsuse vastu võitlemiseks oli kasutanud, oli jõugule andnud talle Aristide ajal, kui see veel toetas teda; väidetavalt oli selle peamiseks eesmärgiks opositsiooni hirmutamine [[2000]]. aasta valimiste ajal. Ent valitsuse väitel oli mässuliste käsutuses palju suurem tulejõud kui Haiti politseil ning relvad pidid seetõttu olema välismaa päritolu.
-Viimasel kümnendil on säärased jõugud mänginud Haiti poliitikas keskset rolli. Mässu  Gonaïves'is alustas Aristide-vastane jõuk, kuid Aristide'i pooldavad jõugud võitlesid presidendi eest. Mõlemal poolel olevaid jõuke on süüdistatud julmades metsikustes, näiteks teise poole toetajate hukkamises ja nende kodude süütamises.
 Paljude Aristide'i toetajate sõnul tegutses riigi tsiviilopositsioon [[viies kolonn|viienda kolonnina]] mässuliste toetuseks. Opositsioon eitas seda, kuid paljud selle liikmed möönsid, et nad toetavad mässuliste üritust, ning ütlesid, et nad jagavad mässulistega ühist eesmärki, et Aristide lahkuks võimult: nad ütlesid, et ei nõustu mässulistega üksnes vägivaldsete meetodite kasutamise osas.
-{{Pooleli}}
 [[Kategooria:Haiti|Haiti mäss,2004. aasta]]