Mahu kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Mahu kihelkond''' (''Maum'') on arvatav [[Virumaa]] [[muinaskihelkond]].
'''Mahu kihelkond''' (''Maum'') oli [[Virumaa]] [[muinaskihelkond]].


On arvatud, et kihelkonnale andis nime [[Mahu]] küla.
On arvatud, et kihelkonnale andis nime [[Mahu]] küla.{{lisa viide}}


Mahu kihelkond asus [[Soome laht|Soome lahe]] rannikul, asustuskeskusega [[Pada]]-[[Koila]] ümbruses, kust on teada kolm linnust, millest muinasaja lõpul oli arvatavasti kasutusel [[Pada linnus]] (teised olid [[Padaoru linnus|Padaoru]] ja [[Koila linnus|Koila]] linnused).<ref>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 254–255, 402</ref><ref>[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 90–91, 227, 239–241</ref> Mahu kihelkond piirnes idas [[Askele]], lõunas [[Lemmu]] ja läänes [[Rebala kihelkond (Virumaa)|Rebala]] kihelkonnaga.<ref>[[Andres Adamson|Adamson, Andres]]. ''Baltikum 1200. aasta paiku.'', lk 11–12 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref>
Kihelkonna põhjal asutati 1220. aastatel [[Viru-Nigula kihelkond]].

Muinaskihelkonna alale asutati 1220. aastatel [[Viru-Nigula kirikukihelkond]].<ref>Tõnisson, lk 402</ref>

==Viited==
{{viited}}


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 6. oktoober 2015, kell 12:33

Mahu kihelkond (Maum) oli Virumaa muinaskihelkond.

On arvatud, et kihelkonnale andis nime Mahu küla.[viide?]

Mahu kihelkond asus Soome lahe rannikul, asustuskeskusega Pada-Koila ümbruses, kust on teada kolm linnust, millest muinasaja lõpul oli arvatavasti kasutusel Pada linnus (teised olid Padaoru ja Koila linnused).[1][2] Mahu kihelkond piirnes idas Askele, lõunas Lemmu ja läänes Rebala kihelkonnaga.[3]

Muinaskihelkonna alale asutati 1220. aastatel Viru-Nigula kirikukihelkond.[4]

Viited

  1. Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 254–255, 402
  2. Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 90–91, 227, 239–241
  3. Adamson, Andres. Baltikum 1200. aasta paiku., lk 11–12 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
  4. Tõnisson, lk 402

Välislingid