Igor Tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Igor Tamm.jpg|pisi|Igor Tamm]]
[[Pilt:Igor Tamm.jpg|pisi|Igor Tamm]]


'''Igor Jevgenjevitš Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм; [[8. juuli]] (vkj 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] [[füüsik]].
'''Igor Jevgenjevitš Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм; [[8. juuli]] (vkj 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] [[füüsik]].


Igor Tammi peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga.
Igor Tammi peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga.
14. rida: 14. rida:


==Haridustee ja karjäär==
==Haridustee ja karjäär==
Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is, osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/>
Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/>


Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. [[1918]]. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.
Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. [[1918]]. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.
20. rida: 20. rida:
Tamm sai [[1930]]. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast ([[1933]]) kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.
Tamm sai [[1930]]. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast ([[1933]]) kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.


Alates [[1934]]. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSVL TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda poolt rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
Alates [[1934]]. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSVL TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.


==Teadustöö==
==Teadustöö==
Teadusesse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[Holland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>
Teadusse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[Holland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>


Aastail [[1930]]–[[1931]] tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis koos Ilja Frankiga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.
Aastail [[1930]]–[[1931]] tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis koos Ilja Frankiga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.


Tamm töötas aastail [[1950]]–[[1953]] koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike]]se omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.
Tamm töötas aastail [[1950]]–[[1953]] koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike]]se omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.


Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd [[kosmilise kiirgus]]e alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).
Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd [[kosmilise kiirgus]]e alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).
36. rida: 36. rida:
*[[1958]] – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*[[1958]] – [[Nobeli füüsikaauhind]]
*[[1959]] – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1959]] – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuningliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*1959 – [[Poola Teadute Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*1959 – [[Poola Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1961]] – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1961]] – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks valimine
*[[1964]] – [[Leopoldina]] välisliikmeks valimine
*[[1964]] – [[Leopoldina]] välisliikmeks valimine
*[[1967]] – [[Lomonossovi-nimeline Suur kuldmedal]] NSVL Teaduste Akadeemialt
*[[1967]] – [[Lomonossovi-nimeline Suur kuldmedal]] NSV Liidu Teaduste Akadeemialt


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui “rahavavaenlane“.<ref name="bio"/>
Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui “rahavavaenlane“.<ref name="bio"/>


Igor Tammi poeg [[Jevgeni Tamm]] oli füüsik ja [[alpinism|alpinist]].
Igor Tammi poeg [[Jevgeni Tamm]] oli füüsik ja [[alpinism|alpinist]].


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 29. september 2015, kell 01:00

 See artikkel räägib füüsikust, viroloogi kohta vaata artiklit Igor Tamm (viroloog).
Igor Tamm

Igor Jevgenjevitš Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik.

Igor Tammi peamised teadushuvid olid seotud kvantmehaanika, tahkisefüüsika, kiirgusteooria, tuumafüüsika ja osakestefüüsikaga.

Tamm pälvis 1958. aastal Nobeli füüsikaauhinna koos Pavel Tšerenkovi ja Ilja Frankiga Tšerenkovi efekti avastamise ja tõlgendamise eest.

Päritolu

Igor Tammi vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus 19. sajandi keskel ümber Tüüringist Venemaale ja abiellus Ukrainas maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas Trans-Siberi raudtee ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega Vladivostokis.

Aastal 1898 kolis pere Ukrainasse Jelizavetgradi, kus perepea töötas aastaid linna veevarustuse juhina ja tema juhtimisel ehitati linna elektrijaam. Pärast Teist maailmasõda istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Kiievisse.[1]

Haridustee ja karjäär

Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud marksistiks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal Edinburghis osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.[1]

Vahetult enne Esimese maailmasõja algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid Moskva ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnas. 1918. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.

Tamm sai 1930. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast (1933) kaitses ta doktorikraadi ja samal aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.

Alates 1934. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka NSVL TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis, kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.

Teadustöö

Teadusse sukeldus Tamm 1920. aastate alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles relatiivsusteooriat, sai Albert Einsteinilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik Paul Ehrenfest, tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel Hollandi ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka Paul Diraci ja Albert Einsteiniga.[1]

Aastail 1930–1931 tuletas Tamm valguse vabalt elektronilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi valguse kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. 1934. aastal lõi ta tuumajõudude väljateooria alused. Aastal 1937 andis koos Ilja Frankiga Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse teoreetilise seletuse.

Tamm töötas aastail 1950–1953 koos Andrei Sahharoviga termotuumareaktsiooni teooria alal, luues plasma magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate magnetväljade saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid 1951. aastal termotuumareaktori teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega Tokamak võimaldaks Maa peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav Päikese omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.

Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd kosmilise kiirguse alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).

Tunnustused

Isiklikku

Igor Tammi vend, juhtiv insener Leonid Tamm, arreteeriti ja lasti maha 1937. aastal kui “rahavavaenlane“.[1]

Igor Tammi poeg Jevgeni Tamm oli füüsik ja alpinist.

Välislingid

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Игорь Тамм


1901–1925
 Nobel
1926–1950
1951–1975
1976–2000
2001–...
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Igor_Tamm&oldid=4274676"