Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
I added some information |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
| paremad_lisajõed = |
| paremad_lisajõed = |
||
| vasakud_lisajõed = |
| vasakud_lisajõed = |
||
|Vooluhulk suudmes = 5,8 m/s}} |
|||
}} |
|||
'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil. |
'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil. |
Redaktsioon: 26. september 2015, kell 19:17
Piusa jõgi | |
---|---|
Lähe | Plaani Küläjärv |
Suubub | Pihkva järve |
Valgla maad | Eesti, Venemaa |
Valgla pindala | 796 km² |
Pikkus | 109 km |
Langus | 212 m |
Lang | 1,94 m/km |
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 109 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on asunud 39 vesiveskit[1].
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[2]
Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel: paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad.[2] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setomaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude vahel: õigeusk – katoliku kirik[3].