Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
MrJohSin (arutelu | kaastöö)
I added some information
12. rida: 12. rida:
| paremad_lisajõed =
| paremad_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
| vasakud_lisajõed =
|Vooluhulk suudmes = 5,8 m/s}}
}}


'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil.
'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil.

Redaktsioon: 26. september 2015, kell 19:17

Piusa jõgi
Härma müür
Härma müür
Lähe Plaani Küläjärv
Suubub Pihkva järve
Valgla maad Eesti, Venemaa
Valgla pindala 796 km²
Pikkus 109 km
Langus 212 m
Lang 1,94 m/km

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.

Jõe pikkus on 109 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on asunud 39 vesiveskit[1].

Jõe ääres asub Vastseliina alevik.

Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.

Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.

Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[2]

Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel: paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad.[2] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setomaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude vahel: õigeusk – katoliku kirik[3].

Vaata ka

Viited

  1. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.
  2. 2,0 2,1 Tammer, Enno Ümber Eesti, Tartu: Tammerraamat, 2005.
  3. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.