Pikkus (matemaatika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida: | 5. rida: | ||
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2}.</math> |
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2}.</math> |
||
[[Ruum (stereomeetria)| |
[[Ruum (stereomeetria)|Kolmemõõtmelises näitlikus ruumis]] punktide korral koordinaatidega vastavalt <math>A(a_1|a_2|a_3)</math> ja <math>B(b_1|b_2|b_3)</math> |
||
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2+(b_3-a_3)^2}.</math> |
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2+(b_3-a_3)^2}.</math> |
||
Redaktsioon: 26. september 2015, kell 00:47
Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõpliku joone (sealhulgas lõigu või lõpliku kõverjoone) või tee ulatust iseloomustavat arvu.
Lõigu pikkus
Kui ja on kaks reaaltasandi () punkti koordinaatidega ja , siis Pythagorase teoreemi järgi lõigu pikkus
Kolmemõõtmelises näitlikus ruumis punktide korral koordinaatidega vastavalt ja
Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi:
- Lõigu pikkust tõlgendatakse vektori pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet vektorruumi vektorite puhul nimetatakse normiks.
- Veel üldisema lähenemise puhul vaadetakse lõikude pikkuste asemel otspunktide vahelisi kaugusi. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse meetrikateks.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |