Pikkus (matemaatika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2}.</math>
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2}.</math>


[[Ruum (stereomeetria)|kolmemõõtmelises näitlikus ruumis]] punktide korral koordinaatidega vastavalt <math>A(a_1|a_2|a_3)</math> ja <math>B(b_1|b_2|b_3)</math>
[[Ruum (stereomeetria)|Kolmemõõtmelises näitlikus ruumis]] punktide korral koordinaatidega vastavalt <math>A(a_1|a_2|a_3)</math> ja <math>B(b_1|b_2|b_3)</math>
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2+(b_3-a_3)^2}.</math>
: <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2+(b_3-a_3)^2}.</math>



Redaktsioon: 26. september 2015, kell 00:47

Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõpliku joone (sealhulgas lõigu või lõpliku kõverjoone) või tee ulatust iseloomustavat arvu.

Lõigu pikkus

Kui ja on kaks reaaltasandi () punkti koordinaatidega ja , siis Pythagorase teoreemi järgi lõigu pikkus

Kolmemõõtmelises näitlikus ruumis punktide korral koordinaatidega vastavalt ja

Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi:

  • Lõigu pikkust tõlgendatakse vektori pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet vektorruumi vektorite puhul nimetatakse normiks.
  • Veel üldisema lähenemise puhul vaadetakse lõikude pikkuste asemel otspunktide vahelisi kaugusi. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse meetrikateks.