Orbiidi ekstsentrilisus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne [[Kepleri orbiit:<br> punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7)}}<br> roheline: paraboolne (ekstsentrilisu...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Kepler orbits.svg|pisi|Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne [[Kepleri orbiit]]:<br>
[[Pilt:Kepler orbits.svg|pisi|Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne [[Kepleri orbiit]]:<br>
punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7)}}<br>
punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7)<br>
roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1)}}<br>
roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1)<br>
sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3)}}
sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3)
]]
]]



Redaktsioon: 24. september 2015, kell 00:47

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit:
punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7)
roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1)
sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3)

Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest. Kui ekstsentrilisus on 0, siis orbiit on ringjooneline; kui ekstsentrilisus on 0 ja 1 vahel, siis orbiit on elliptiline; kui ekstsentrilisus on 1, on see paraboolne paoorbiit; kui ekstsentrilisus on üle 1, on see hüperboolne orbiit. Termin tuleneb koonuselõigete parameetrist ekstsentrilisusest, sest Kepleri orbiidid on koonuselõiked.

Tavaliselt kasutatakse seda mõistet kahe keha probleemi puhul, kuid seda laiendatakse ka galaktikas Klempereri rosetina liikuvatele taevakehadele.

Definitsioon

Kauguse ruuduga pöördvõrdelise jõu korral on kahe keha probleemi lahendiks, et iga orbiit on Kepleri orbiit. Selle matemaatiline ekstsentrilisus on mittenegatiivne arv, mis määrab selle kuju.

Ekstsentrilisuse e väärtused võivad olla järgmised:

Ekstsentrilisus saadakse valemist

,

kus E on koguorbitaalenergia, on impulsimoment, on taandatud mass ja kauguse ruuduga pöördvõrdelise tsentraaljõu (näiteks gravitatsioonijõud või [[elektrostaatiline jõud klassikalises füüsikas) kordaja:

( on tõmbejõu korral negatiivne, tõukejõu korral positiivne) (vaata ka Kepleri probleem)

või gravitatsioonijõu puhul:

kus on eriorbitaalenergia (koguorbitaalenergia jagatud taandatud massiga), kogumassil põhinev gravitatsioniparameeter ja spetsiifiline suhteline impulsimoment (impulsimoment jagatud taandatud massiga).

Ekstsentrilisuse e väärtuste korral 0-ist 1-ni on orbiit aina piklikuma (lapikuma) ellipsi kujuline; e väärtuste korral 1-st lõpmatuseni on trajektoor hüperbooli haru.