Kuu keskmine õhutemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Kuu keskmine õhutemperatuur''' on [[kliimanäitaja]], mis arvestatakse mingis kohas tehtud [[vaatlus]]te alusel. Selleks arvestatakse |
'''Kuu keskmine õhutemperatuur''' on [[kliimanäitaja]], mis arvestatakse mingis kohas tehtud [[vaatlus]]te alusel. Selleks arvestatakse [[kuu]] jooksul mõõdetud [[õhutemperatuur]]ide alusel iga päeva [[ööpäeva keskmine õhutemperatuur|ööpäeva keskmisi õhutemperatuure]], need liidetakse ja jagatakse päevade arvuga. Kuna üks aasta võib olla mitmeaastase keskmisega võrreldes soojem või külmem, siis tegelikult kasutatakse klimatoloogias '''kuu mitmeaastast keskmist õhutemperatuuri''', mis arvestatakse selles kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel. Kogu [[Vaatlusperiood|vaatlusperioodi]] (mis peab olema vähemalt 30-aastane) andmed liidetakse ja jagatakse aastate arvuga. |
||
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad |
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad koha kliimat, on [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari]] ja [[juuli keskmine õhutemperatuur]]. Mõnes kohas (põhjapoolkera mere ääres) on aga kõige külmem ja soojem kuu jaanuari ja juuli asemel vastavalt [[veebruar]] ja [[august]], siis kasutatakse nende kohtade kliima iseloomustamisel veebruari ja augusti keskmisi õhutemperatuure. |
||
Eestis oli kõige soojem kuu juuli [[2010]]. aastal, kui kuu keskmine õhutemperatuur [[Narva-Jõesuu]]s oli +23,4 |
Eestis oli kõige soojem kuu juuli [[2010]]. aastal, kui kuu keskmine õhutemperatuur [[Narva-Jõesuu]]s oli +23,4 °C. Kõige külmem kuu oli jaanuar [[1987]]. aastal, kui [[Narva]]s oli kuu keskmine õhutemperatuur –18,0 °C.<ref>[http://www.emhi.ee/?ide=6,747,748 EMHI koduleht]</ref> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 18. september 2015, kell 07:47
Kuu keskmine õhutemperatuur on kliimanäitaja, mis arvestatakse mingis kohas tehtud vaatluste alusel. Selleks arvestatakse kuu jooksul mõõdetud õhutemperatuuride alusel iga päeva ööpäeva keskmisi õhutemperatuure, need liidetakse ja jagatakse päevade arvuga. Kuna üks aasta võib olla mitmeaastase keskmisega võrreldes soojem või külmem, siis tegelikult kasutatakse klimatoloogias kuu mitmeaastast keskmist õhutemperatuuri, mis arvestatakse selles kohas tehtud mitmeaastaste vaatluste alusel. Kogu vaatlusperioodi (mis peab olema vähemalt 30-aastane) andmed liidetakse ja jagatakse aastate arvuga.
Kõige olulisemad kliimanäitajad, mis iseloomustavad koha kliimat, on jaanuari ja juuli keskmine õhutemperatuur. Mõnes kohas (põhjapoolkera mere ääres) on aga kõige külmem ja soojem kuu jaanuari ja juuli asemel vastavalt veebruar ja august, siis kasutatakse nende kohtade kliima iseloomustamisel veebruari ja augusti keskmisi õhutemperatuure.
Eestis oli kõige soojem kuu juuli 2010. aastal, kui kuu keskmine õhutemperatuur Narva-Jõesuus oli +23,4 °C. Kõige külmem kuu oli jaanuar 1987. aastal, kui Narvas oli kuu keskmine õhutemperatuur –18,0 °C.[1]