Autožiiro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. september 2015, kell 12:41

Autožiiro (kreeka α’υτός + γύρος, 'ise pöörlev') ka gürokopter,^[1]^[2] on tiiviklennuk (rootorlennuk), mille lennupõhimõte sarnaneb helikopterile.

Autožiiro tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel ise-eneslikult pöörlev (autoroteeruv) rootor ehk tiivik. Autožiiro on õhu suhtes liikumiseks varustatud jõuallikaga, mille propeller või reaktiivjuga tekitavad tõmbe.

Montgomerie Merlini üheistmeline autožiiro tagaosas asuva propelleriga

Tavaliselt asub sisepõlemismootor koos tõmbe tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.

Autožiiro leiutajaks loetakse Hispaania insener Juan de la Cierva y Codorníu, kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus 9. jaanuaril 1923 Cuatro Vientose lennuväljal Madriidis. Autoziiro lennupõhimõte oli tuntud muidugi ka varem.

Vaata ka

HAI-24

Viited

Kirjandus

Peter W. Brooks: Cierva Autogiros. Smithsonian Institution Press, Washington 1988

Välislingid

[1] LENNUNDUSTERMINOLOOGIA KOMISJONI KOOSOLEK, PROTOKOLL, Tallinn, 19. detsember 2012 (docx)

[2] MKM Terminid

[1]

[2]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Tavaliselt asub sisepõlemis[[mootor]] koos tõmbe tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.
-Autožiiro leiutajaks loetakse [[Hispaania]] insener [[Juan de la Cierva|Juan de la Cierva y Codorníu]], kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus [[9. jaanuar]]il [[1923]] Cuatro Vientose [[lennuväli|lennuväljal]] [[Madriid]]is. Autoziiro lennupõhumõte oli tuntud muidugi ka varem.
+Autožiiro leiutajaks loetakse [[Hispaania]] insener [[Juan de la Cierva|Juan de la Cierva y Codorníu]], kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus [[9. jaanuar]]il [[1923]] Cuatro Vientose [[lennuväli|lennuväljal]] [[Madriid]]is. Autoziiro lennupõhimõte oli tuntud muidugi ka varem.
 ==Vaata ka==