Autožiiro: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Tavaliselt asub sisepõlemis[[mootor]] koos tõmbe tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.
Tavaliselt asub sisepõlemis[[mootor]] koos tõmbe tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.


Autožiiro leiutajaks loetakse [[Hispaania]] insener [[Juan de la Cierva|Juan de la Cierva y Codorníu]], kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus [[9. jaanuar]]il [[1923]] Cuatro Vientose [[lennuväli|lennuväljal]] [[Madriid]]is. Autoziiro lennupõhumõte oli tuntud muidugi ka varem.
Autožiiro leiutajaks loetakse [[Hispaania]] insener [[Juan de la Cierva|Juan de la Cierva y Codorníu]], kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus [[9. jaanuar]]il [[1923]] Cuatro Vientose [[lennuväli|lennuväljal]] [[Madriid]]is. Autoziiro lennupõhimõte oli tuntud muidugi ka varem.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 17. september 2015, kell 12:41

ELA 07S lennul

Autožiiro (kreeka α’υτός + γύρος, 'ise pöörlev') ka gürokopter,[1][2] on tiiviklennuk (rootorlennuk), mille lennupõhimõte sarnaneb helikopterile.

Autožiiro tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel ise-eneslikult pöörlev (autoroteeruv) rootor ehk tiivik. Autožiiro on õhu suhtes liikumiseks varustatud jõuallikaga, mille propeller või reaktiivjuga tekitavad tõmbe.

Montgomerie Merlini üheistmeline autožiiro tagaosas asuva propelleriga

Tavaliselt asub sisepõlemismootor koos tõmbe tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.

Autožiiro leiutajaks loetakse Hispaania insener Juan de la Cierva y Codorníu, kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus 9. jaanuaril 1923 Cuatro Vientose lennuväljal Madriidis. Autoziiro lennupõhimõte oli tuntud muidugi ka varem.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Peter W. Brooks: Cierva Autogiros. Smithsonian Institution Press, Washington 1988

Välislingid