Nikolai Rimski-Korsakov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Dexbot (arutelu | kaastöö)
10 796 muudatust
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:
Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend [[Voin Rimski-Korsakov]] oli mereväeohvitser ja onu [[admiral]], mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal [[1856]] astus ta [[Peterburi]] mereväekadettide kooli.
Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend [[Voin Rimski-Korsakov]] oli mereväeohvitser ja onu [[admiral]], mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal [[1856]] astus ta [[Peterburi]] mereväekadettide kooli.


Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal [[1861]] tutvus ta vene helilooja [[Mili Balakirev]]iga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. <ref>„Tol ajal armastasin ma muusikat juba tõesti kirglikult ja hakkasin unistama muusiku elukutsest“, kirjutas Rimski-Korsakov hiljem oma mälestustes.</ref>
Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ja õppis klaverit. Aastal [[1861]] tutvus ta vene helilooja [[Mili Balakirev]]iga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. <ref>„Tol ajal armastasin ma muusikat juba tõesti kirglikult ja hakkasin unistama muusiku elukutsest“, kirjutas Rimski-Korsakov hiljem oma mälestustes.</ref>


Aastal [[1862]] katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii [[Põhja-Euroopa]]s, [[Vahemeremaad]]es kui ka [[Põhja-Ameerika|Põhja]]- ning [[Lõuna-Ameerika]]s. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus.
Aastal [[1862]] katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii [[Põhja-Euroopa]]s kui ka [[Põhja-Ameerika|Põhja]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus.
Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale.
Mereväeteenistusest Peterburi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale.


Aastal [[1871]]. hakkas Rimski-Korsakov [[orkestratsioon]]i- ja [[kompositsiooni eriala]] õppejõuks [[Peterburi Konservatoorium]]is.
Aastal [[1871]]. hakkas Rimski-Korsakov [[orkestratsioon]]i- ja [[kompositsiooni eriala]] õppejõuks [[Peterburi Konservatoorium]]is. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, [[harmoonia]] ja [[polüfoonia]] täiendamisega.
Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, [[harmoonia]] ja [[polüfoonia]] täiendamisega.


[[1872]]. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).
[[1872]]. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).
18. rida: 17. rida:
[[1874]]. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.
[[1874]]. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.


Aastail [[1875]] – [[1876]] koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.
Aastail [[1875]]–[[1876]] koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.


1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks [[Aleksandr Glazunov]] ja [[Anatoli Ljadov]].
1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks [[Aleksandr Glazunov]] ja [[Anatoli Ljadov]].


Aastatel [[1883]] – [[1894]] oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.
Aastatel [[1883]]–[[1894]] oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.
Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad ([[Rudolf Tobias]], [[Artur Kapp]], [[Mart Saar]], [[Mihkel Lüdig]] jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.
Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad ([[Rudolf Tobias]], [[Artur Kapp]], [[Mart Saar]], [[Mihkel Lüdig]] jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.
33. rida: 32. rida:
}}
}}


Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid [[muinasjutud]], eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid [[muinasjutud]], eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonilised meremaalingud.


Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, [[kammermuusika]]t, [[romanss]]e, sümfoonilise süidi ("Antar"), [[süit]]e ning 15 [[ooper]]it.
Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, [[kammermuusika]]t, [[romanss]]e, sümfoonilise süidi ("Antar"), [[süit]]e ja 15 [[ooper]]it.


=== Ooperid ===
=== Ooperid ===

Redaktsioon: 6. september 2015, kell 14:53

Nikolai Rimski-Korsakov

Nikolai Andrejevitš Rimski-Korsakov (Николай Андреевич Римский-Корсаков; 18. märts 1844 Tihvin – 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma".

Biograafia

Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli.

Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ja õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. [1]

Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale.

Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega.

1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadežda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadešja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtšik (sünd. 1889).

1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.

Aastail 1875–1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid.

1880. aastaks oli helilooja välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.

Aastatel 1883–1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.

Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all.

Helilooming

Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonilised meremaalingud.

Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ja 15 ooperit.

Ooperid

  • "Pihkvalanna"
  • "Maiöö"
  • "Lumineid"
  • "Jõuluöö"
  • "Mozart ja Salieri"
  • "Tsaari mõrsja"
  • "Muinasjutt tsaar Saltaanist"
  • "Surematu Kaštšei"
  • "Jutustus nähtamatust linnast Kitežist ja neitsi Fevroniast"
  • "Kuldkikas"
  • "Sadko"

Ooper-ballett: "Mlada"

Süidid

  • "Šeherezade"
  • "Hispaania capriccio"

Vaata ka

Viited

  1. ↑ „Tol ajal armastasin ma muusikat juba tõesti kirglikult ja hakkasin unistama muusiku elukutsest“, kirjutas Rimski-Korsakov hiljem oma mälestustes.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nikolai_Rimski-Korsakov&oldid=4260701"