Vürtsid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. september 2015, kell 14:32

Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver) saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult.

Vürtsina tuntakse ka hariliku pimendipuu vilja.

Taimede rohtsetest osadest saadud maitseaineid nimetatakse ürtideks. Kõige hinnatumaid vürtse saadakse troopikast ja lähistroopikast.

Ajalugu

Vürtse hinnati juba ammu enne kirjapandud ajalugu. Neid on alati kasutatud toitude ja jookide maitsestamiseks, kuid ka näiteks kuningate kroonimisel, meditsiinis, parfümeerias, usutseremooniatel ja matustel.

Antiikajal maitsestati Vahemere maades toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid köömned, kadakamarjad, sibul, küüslauk, sinep, tüümian ja silfion. Vana-Roomas kasutati lisaks sellerit, peterselli, tilli ja majoraani. Indiast toodi sisse pipart, ingverit ja kaneeli. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas seedimist. Loorberit seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati mürdimahlaga.^[1]

Rooma riigis kasutati välismaiseid vürtse salvide valmistamiseks ja suitsohvri toomisel. Petronius kirjeldas Rooma pidustuste luksuslikkust ja haruldaste vürtside rohkust nendes.^[1]

Tuhat aastat tagasi olid araablased vürtsikaubanduses monopoolses seisundis, tuues oma vürtsilaadungid Indiast ja Idamaadest vaevaliselt kulgevate kaameli karavanidega.

Keskajal oli nõudlus vürtside järele nii suur, et neist sai midagi kaupraha taolist: ühe naela muskaadiõite eest sai kolm lammast ja sama koguse pipraterade eest osta vabaks pärisorja. Selleks ajaks oli Veneetsia jõudnud Euroopa kaubanduses juhtpositsioonile ja kontrollis suuremat osa äärmiselt kasumlikust vürtsikaubandusest. See monopol oli andis tõuke ekspeditsioonide korraldamiseks, mis viisid lõpuks Uue Maailma avastamiseni.

Tänapäeval on maailma suurim vürtside importija USA.

Tuntuimad vürtsid

Maailma populaarseimate vürtside seas on ingver, kaneel, kardemon, kurkuma, muskaatpähkel ja -õied, paprikapulber, piment, pipar, safran ja nelk.

Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena, näiteks karripulber ja garam masala.

Ostmine ja säilitamine

Paljud vürtsid on saadaval nii tervetena kui ka jahvatatud kujul. Jahvatatud vürtsid kipuvad oma aroomi ja maitset kiiresti kaotama, nii on tark tegu osta neid korraga väikeste kogustena. Terveid vürtse võib aga vajadusel ise jahvatada.

Säilitada tuleks vürtse õhukindlalt, jahedas ning varjulises kohas mitte kauem kui 6 kuud.

Kasutamine

Vürtse kasutatakse paljude nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Neid tuleks kasutada mõõdukalt, et nad toitudes liialt domineerima ei hakkaks.

Vaata ka

Vürtside loend

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 275

[Antiigileksikon-1] 1,0 ^1,1 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 275

[1]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 Vürtse hinnati juba ammu enne kirjapandud ajalugu. Neid on alati kasutatud [[toit]]ude ja [[jook]]ide maitsestamiseks, kuid ka näiteks [[kuningas|kuningate]] kroonimisel, [[meditsiin]]is, [[parfümeeria]]s, usutseremooniatel ja [[matus]]tel.
-[[Antiikaeg|Antiikajal]] maitsestati [[Vahemeremaad]]es toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid [[köömen|köömned]], [[kadakamari|kadakamarjad]], [[sibul]], [[küüslauk]], [[sinep]], [[tüümian]] ja [[silfion]]. [[Vana-Rooma]]s kasutati lisaks [[seller]]it, [[petersell]]i, [[till]]i ja [[majoraan]]i. [[India]]st toodi sisse [[pipar]]t, [[ingver]]it ja [[kaneel]]i. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas [[seedimine|seedimist]]. [[Loorber]]it seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati [[mürt|mürdi]]mahlaga.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 275</ref>
+[[Antiikaeg|Antiikajal]] maitsestati [[Vahemere maad|Vahemere maades]] toitu kohalike taimedega, mis sealkandis metsikult kasvasid. Nende hulka kuulusid [[köömen|köömned]], [[kadakamari|kadakamarjad]], [[sibul]], [[küüslauk]], [[sinep]], [[tüümian]] ja [[silfion]]. [[Vana-Rooma]]s kasutati lisaks [[seller]]it, [[petersell]]i, [[till]]i ja [[majoraan]]i. [[India]]st toodi sisse [[pipar]]t, [[ingver]]it ja [[kaneel]]i. Pipart hinnati sellepärast, et see soodustas [[seedimine|seedimist]]. [[Loorber]]it seevastu ei kasutatud, sest see sümboliseeris võitu, ja see asendati [[mürt|mürdi]]mahlaga.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 275</ref>
 Rooma riigis kasutati välismaiseid vürtse [[salv]]ide valmistamiseks ja [[suitsohver|suitsohvri]] toomisel. [[Petronius]] kirjeldas Rooma pidustuste [[luksus]]likkust ja haruldaste vürtside rohkust nendes.<ref name=Antiigileksikon/>
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Tuntuimad vürtsid==
-[[Pilt:Cannelle, noix de muscade, anis au marché de Ho Chi Minh.JPG|pisi|Kaneel, muskaat, [[aniis]] ja teised vürtsid [[Ho Chi Minh (linn)|Ho Chi Minhi]] turul]]
+[[Pilt:Cannelle, noix de muscade, anis au marché de Ho Chi Minh.JPG|pisi|Kaneel, muskaat, [[aniis]] ja muud vürtsid [[Ho Chi Minh (linn)|Ho Chi Minhi]] turul]]
 Maailma populaarseimate vürtside seas on ingver, kaneel, [[kardemon]], [[kurkuma]], [[muskaat]]pähkel ja -õied, [[paprika]]pulber, [[piment]], pipar, [[safran]] ja [[nelk (vürts)|nelk]].