Paadisadam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Paadisadam''' on [[paat]]ide [[sildumine|sildumiseks]] ehitatud lihtne [[väikesadam]]. |
'''Paadisadam''' on [[paat]]ide [[sildumine|sildumiseks]] ja hoidmiseks ehitatud lihtne [[väikesadam]]. |
||
== Kirjeldus == |
|||
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahesoppides või jõesoppides. |
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahesoppides või jõesoppides. |
||
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka [[paadikuur]]ist või muust väiksemast [[hoone]]st paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide kinnitamiseks võivad vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 2 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel. |
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka [[paadikuur]]ist või muust väiksemast [[hoone]]st paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide paremaks kinnitamiseks võivad paadisilla ümber vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 2 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel. |
||
== Lauter == |
|||
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on [[merepõhi]] ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas (puhastatud). Lautris on asetatud rannale paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide |
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on '''lauter''' ehk '''valgma''', kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on [[merepõhi]] ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas (puhastatud). Lautris on asetatud rannale paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide üles vinnamiseks [[vinn]]ad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud [[raud|rauast]] rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada. |
||
[[Kategooria:Sadamad]] |
[[Kategooria:Sadamad]] |
||
Redaktsioon: 31. august 2015, kell 14:33
Paadisadam on paatide sildumiseks ja hoidmiseks ehitatud lihtne väikesadam.
Kirjeldus
Paadisadamad asuvad üldjuhul kaitstud vete ääres lahesoppides või jõesoppides.
Paadisadam koosneb harilikult statsionaarsest või ujuvast paadisillast, paatide veeskamiseks sobivast kohast (slipist) ja mõnikord ka paadikuurist või muust väiksemast hoonest paadi juurde kuuluvate asjade hoidmiseks. Paatide paremaks kinnitamiseks võivad paadisilla ümber vees olla ankrupoid või vaiad. Paadisadamas on võimalik silduda tavaliselt vaid väikese süvisega (alla 2 m) ja lühematel (alla 10 m) veesõidukitel.
Lauter
Eesti traditsiooniline paadisadama vorm on lauter ehk valgma, kus saab paatidega randuda ja neid hoida. Lautri juures on merepõhi ja kallas suuremates kividest ja takistustest puhas (puhastatud). Lautris on asetatud rannale paatide maale tõmbamiseks ja vette laskmiseks ümarad puud. Lautri kõrgemas otsas olid mõnikord paatide üles vinnamiseks vinnad ehk pöörad. Suurte kivide külge võis olla pandud rauast rõngas, kuhu sai vinna või paati kinnitada.