Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida: 20. rida:
*"Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. [[Vaba Maa]], 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.
*"Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. [[Vaba Maa]], 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.


[[Kategooria:Venemaa teadusasutused]]
[[Kategooria:Venemaa akadeemiad]]
[[Kategooria:Venemaa akadeemiad]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririik]]
[[Kategooria:Venemaa Keisririik]]
[[Kategooria:Teaduste akadeemiad]]

Redaktsioon: 28. august 2015, kell 23:05

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja, 5)

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

See asutati Peterburis Peeter I projekti järgi, mis oli kinnitatud Senati otsusega 28. jaanuaril 1724. Ametlikult avati akadeemia 27. detsembril 1725 ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Ühe klassi moodustasid matemaatika, astronoomia, geograafia, navigatsioon ja mehaanika. Teise klassi moodustasid füüsika, anatoomia, keemia ja botaanika. Kolmanda klassi moodustasid ilukõne, arheoloogia, ajalugu ja õigusteadus. Akadeemia koosseisu kuulus 11 professorit ja mitu adjunkti. Akadeemia esimene president oli Peeter I ihuarst sakslane Laurentius Blumentrost.

18. sajandil kuulusid akadeemia juurde raamatukogu (tänapäeval Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu, umbes 26,5 miljonit säilikut), kunstikamber (tänapäeval Peterburi antropoloogiamuuseum), Peterburi observatoorium, füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas 1748 Mihhail Lomonossov), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja trükikoda.

Akadeemia juurde loodi Akadeemia ülikool ja Akadeemia gümnaasium. Akadeemia üliõpilaste arv ei ületanud 20 ja Lomonossovi surma järel 1765 lakkas see olemast. Gümnaasiumi õpilaste arv oli juba 1727 112, olles küll edaspidi märgatavalt alla saja. Gümnaasium suleti 1805.

Nimed

Kirjandus

  • "Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. Vaba Maa, 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.