Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja, 5)

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

See asutati Peterburis Peeter I projekti järgi, mis oli kinnitatud Senati otsusega 28. jaanuaril 1724. Ametlikult avati akadeemia 27. detsembril 1725 ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Ühe klassi moodustasid matemaatika, astronoomia, geograafia, navigatsioon ja mehaanika. Teise klassi moodustasid füüsika, anatoomia, keemia ja botaanika. Kolmanda klassi moodustasid ilukõne, arheoloogia, ajalugu ja õigusteadus. Akadeemia koosseisu kuulus 11 professorit ja mitu adjunkti. Akadeemia esimene president oli Peeter I ihuarst sakslane Laurentius Blumentrost.

18. sajandil kuulusid akadeemia juurde raamatukogu (tänapäeval Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu, umbes 26,5 miljonit säilikut), kunstikamber (tänapäeval Peterburi antropoloogiamuuseum), Peterburi observatoorium, füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas 1748 Mihhail Lomonossov), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja trükikoda.

Akadeemia juurde loodi Akadeemia ülikool ja Akadeemia gümnaasium. Akadeemia üliõpilaste arv ei ületanud 20 ja Lomonossovi surma järel 1765 lakkas see olemast. Gümnaasiumi õpilaste arv oli juba 1727 112, olles küll edaspidi märgatavalt alla saja. Gümnaasium suleti 1805.

Nimed

• alates 1727 oli akadeemia nimeks Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 1747. aasta põhimääruse järgi Keiserlik Teaduste ja Kunstide Akadeemia
• 1803. aasta põhimääruse järgi Keiserlik Teaduste Akadeemia
• alates 1836 Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
• alates maist 1917 Venemaa Teaduste Akadeemia
• 1925–1991 NSVL Teaduste Akadeemia (1934 aastal koliti Moskvasse)
• 1991 taastati Venemaa Teaduste Akadeemia

Kirjandus

• "Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. Vaba Maa, 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.