Maximilian I Joseph: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. august 2015, kell 09:25

See artikkel räägib Baieri kuningast; kuurvürsti kohta vaata artiklit Maximilian I (Baieri kuurvürst)

Maximilian I Joseph (Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk; 27. mai 1756 – 13. oktoober 1825) oli Baieri esimene kuningas 1806–1825. Enne seda oli ta 1799–1806 Maximilian IV Josephi nime all viimane Baieri kuurvürst, 1795–1803 Zweibrückeni hertsog ning viimane Reini pfaltskrahv 1799–1803 (Pfalz ja Zweibrücken liideti seejärel Baieriga).

Ta oli Napoleon I ustav liitlane Saksamaal ning sai selle eest tasuks hulga alasid Lõuna-Saksamaal, sealhulgas ajutiselt Tirooli ja Salzburgi, tänu millele muutus Baier Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks. 1813 liitus ta aga Napoleoni vastastega, ent säilitas kuninga tiitli ja enamiku 1803–1809 liidetud valdustest. 1818 andis ta Baierile suhteliselt liberaalse konstitutsiooni ja parlamendile üpris laiad võimupiirid.

1801 juhtus, et Münchenis varises kokku klaasikoda. Maximilian Joseph juhtis isiklikult päästetöid ja päästis 14-aastase orvust õpipoisi Joseph von Fraunhoferi elu. Maximilian Joseph andis seejärel klaasimeistrile raamatuid ja soovitas tal oma õpipoisile haridust anda. Fraunhoferist sai oma aja üks väljapaistvaimaid optikuid, ta leiutas spektroskoobi ja spektroskoopia ning tegi Baieri optikatoodete poolest kuulsaks. Ehkki Fraunhofer suri 39-aastaselt, tõstis Maximilian Joseph ta veel enne seda aadliseisusse.

1825. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg Ludwig I.

Isiklikku ja järglased

Maximilian oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus ta 30. septembril 1785 Hessen-Darmstadti vürsti Georg Wilhelmi 20-aastase tütre Augusta Wilhelminega. Sellest abielust sündis kaks poega ja kolm tütart. Üks tütar suri 3-aastaselt, ülejäänud lapsed said suureks ja abiellusid. Vanim poeg Ludwig I päris Baieri trooni. Vanim tütar Augusta abiellus Napoleoni kasupoja Eugéne de Beaumarchais'ga. Nende kahe lapse sugu kestab tänapäevani. Tütar Caroline Augusta abiellus Württembergi kuninga Wilhelm I-ga, aga lapsi ei saanud. Noorim poeg Karl Theodor abiellus kaks korda, mõlemal korral morganaatiliselt, ja sai mitu last.

Augusta Wilhelmine suri 30. märtsil 1796 30-aastasena. Maximilian I Joseph abiellus 9. märtsil 1797 Badeni markkrahvi Karl Ludwigi 20-aastase tütre Karoline Frederike Wilhelminega. Sellest abielust sündis 8 last, kellest 2 vanemat olid pojad ja ülejäänud tütred. Mõlemad pojad surid pisikesena ja ka noorim tütar suri 10-aastasena, ülejäänud lapsed said täiskasvanuks ja abiellusid. 2 tütart ei saanud lapsi, ülejäänud 3 tütre sugu kestab tänapäevani. Neist tütar Sophie oli Austria keisri Franz Josephi ema ja teine tütar Marie Ludovike Franz Josephi abikaasa Elisabethi ema.

1825. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg Ludwig I.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib Baieri kuningast; kuurvürsti kohta vaata artiklit [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)]]}}
 [[Pilt:MaxI.jpg|pisi|Maximilian I Joseph. [[Joseph Stieler]]i maal (1822)]]
-'''Maximilian I Joseph''' ('''Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk'''; [[27. mai]] [[1756]] – [[13. oktoober]] [[1825]]) oli [[Baieri kuningriik|Baieri]] esimene kuningas [[1806]]–1825. Enne seda oli ta [[1799]]–1806 '''Maximilian IV Josephi''' nime all viimane [[Baieri kuurvürst]], [[1795]]–[[1803]] [[Zweibrückeni hertsog]] ning viimane [[Reini pfaltskrahv]] 1799–1803 ([[Pfalz]] ja Zweibrücken liideti seejärel Baieriga).
+'''Maximilian I Joseph''' ('''Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk'''; [[27. mai]] [[1756]] – [[13. oktoober]] [[1825]]) oli  [[Baieri kuningriik|Baieri]] [[Baieri kuningas|esimene kuningas]] [[1806]]–1825. Enne seda oli ta [[1799]]–1806 '''Maximilian IV Josephi''' nime all viimane [[Baieri kuurvürstkond|Baieri kuurvürst]], [[1795]]–[[1803]] [[Zweibrückeni hertsog]] ning viimane [[Reini pfaltskrahv]] 1799–1803 ([[Pfalz]] ja Zweibrücken liideti seejärel Baieriga).
-Ta oli [[Napoleon I]] ustav liitlane [[Saksamaa]]l ning sai selle eest tasuks hulga alasid Lõuna-Saksamaal, sealhulgas ajutiselt [[Tirool]]i ja [[Salzburg]]i, tänu millele muutus Baier Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks. [[1813]] liitus ta aga Napoleoni vastastega, ent säilitas kuninga tiitli ja enamiku [[1803]]–[[1809]] liidetud valdustest. [[1818]] andis ta Baierile suhteliselt liberaalse konstitutsiooni ja parlamendile üpris laiad võimupiirid.
+Ta oli [[Napoleon I]] ustav liitlane [[Saksamaa]]l ning sai selle eest tasuks hulga alasid Lõuna-Saksamaal, sealhulgas ajutiselt [[Tirool]]i ja [[Salzburg]]i, tänu millele muutus Baier Lõuna-Saksamaa olulisimaks riigiks. [[1813]] liitus ta aga Napoleoni vastastega, ent säilitas kuninga tiitli ja enamiku [[1803]]–[[1809]] liidetud valdustest. [[1818]] andis ta Baierile suhteliselt liberaalse [[konstitutsioon]]i ja parlamendile üpris laiad võimupiirid.
-[[1801]] juhtus, et [[München]]is varises kokku [[klaasikoda]]. Maximilian Joseph juhtis isiklikult päästetöid ja päästis 14-aastase orvust õpipoisi [[Joseph von Fraunhofer]]i elu. Maximilian Joseph andis seejärel klaasimeistrile raamatuid ja soovitas tal oma õpipoisile haridust anda. Fraunhoferist sai oma aja üks väljapaistvaimaid [[optik]]uid, ta leiutas [[spektroskoop|spektroskoobi]] ja [[spektroskoopia]] ning tegi Baieri oprikatoodete poolest kuulsaks. Ehkki Fraunhofer suri 39-aastaselt, tõstis Maximilian Joseph ta veel enne seda aadliseisusse.
+[[1801]] juhtus, et [[München]]is varises kokku [[klaasikoda]]. Maximilian Joseph juhtis isiklikult päästetöid ja päästis 14-aastase orvust õpipoisi [[Joseph von Fraunhofer]]i elu. Maximilian Joseph andis seejärel klaasimeistrile raamatuid ja soovitas tal oma õpipoisile haridust anda. Fraunhoferist sai oma aja üks väljapaistvaimaid [[optik]]uid, ta leiutas [[spektroskoop|spektroskoobi]] ja [[spektroskoopia]] ning tegi Baieri optikatoodete poolest kuulsaks. Ehkki Fraunhofer suri 39-aastaselt, tõstis Maximilian Joseph ta veel enne seda aadliseisusse.
+. aastal asus Baieri troonile Maximilian I Josephi vanim poeg [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]].
-Maximilian oli kaks korda [[abielu]]s. Esimest korda abiellus ta [[30. september|30. septembril]] [[1785]] [[Hessen]]-Darmstadti vürsti [[Georg Wilhelm]]i 20-aastase tütre [[Augusta Wilhelmine]]ga. Sellest abielust sündis kaks poega ja kolm tütart. Üks tütar suri 3-aastaselt, ülejäänud lapsed said suureks ja abiellusid. Vanim poeg [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] päris Baieri trooni. Vanim tütar Augusta abiellus Napoleoni kasupoja [[Eugéne de Beaumarchais]]'ga. Nende kahe lapse sugu kestab tänapäevani. Tütar Caroline Augusta abiellus [[Württemnergi kuningas|Württembergi kuninga]] [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]]-ga, aga lapsi ei saanud. Noorim poeg Karl Theodor abiellus kaks korda, mõlemal korral [[morganaatiline abielu|morganaatiliselt]], ja sai mitu last.
+==Isiklikku ja järglased==
+Maximilian oli kaks korda [[abielu]]s. Esimest korda abiellus ta [[30. september|30. septembril]] [[1785]] [[Hessen-Darmstadt]]i vürsti [[Georg Wilhelm]]i 20-aastase tütre [[Augusta Wilhelmine]]ga. Sellest abielust sündis kaks poega ja kolm tütart. Üks tütar suri 3-aastaselt, ülejäänud lapsed said suureks ja abiellusid. Vanim poeg [[Ludwig I (Baieri)|Ludwig I]] päris Baieri trooni. Vanim tütar Augusta abiellus Napoleoni kasupoja [[Eugéne de Beaumarchais]]'ga. Nende kahe lapse sugu kestab tänapäevani. Tütar Caroline Augusta abiellus [[Württembergi kuningas|Württembergi kuninga]] [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]]-ga, aga lapsi ei saanud. Noorim poeg Karl Theodor abiellus kaks korda, mõlemal korral [[morganaatiline abielu|morganaatiliselt]], ja sai mitu last.
 Augusta Wilhelmine suri [[30. märts]]il [[1796]] 30-aastasena. Maximilian I Joseph abiellus [[9. märts]]il [[1797]] [[Badeni markkrahv]]i [[Karl Ludwig]]i 20-aastase tütre [[Karoline Frederike Wilhelmine]]ga. Sellest abielust sündis 8 last, kellest 2 vanemat olid pojad ja ülejäänud tütred. Mõlemad pojad surid pisikesena ja ka noorim tütar suri 10-aastasena, ülejäänud lapsed said täiskasvanuks ja abiellusid. 2 tütart ei saanud lapsi, ülejäänud 3 tütre sugu kestab tänapäevani. Neist tütar Sophie oli Austria keisri [[Franz Joseph I|Franz Josephi]] ema ja teine tütar Marie Ludovike Franz Josephi abikaasa [[Elisabeth (Austria-Ungari)|Elisabethi]] ema.