Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel

Jaan Lepp
Jaan Lepp
Sündinud	19. juuli 1895; Anija vald, Harjumaa
Surnud	9. detsember 1941; Kirov, Venemaa
Auaste	kolonelleitnant
Juhtinud	Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 ; Kaitseliidu Narva malev; 10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda ; Vabadussõda
Autasud	Püha Stanislavi ordeni III järk ; Vabadusrist II/2; Vabadusrist II/3; Kotkarist ; Läti Karutapja orden

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. august 2015, kell 15:45

See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu

Jaan Lepp sündis 1895. aastal Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.

Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ja sügisel alamkapteniks.

Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülem alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta staabikapteniks.

Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati 30. detsembril selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

J. Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.

15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.

Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.^[1]

Ühiskondlik tegevus

Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.^[2]

Jaan Lepa vahistati 23. juulil 1940, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks^[3].

Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Tunnustused

Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920
Vabadusristi II liigi 2. järk, 1925
Kotkaristi V klassi teenetemärk
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1940
Läti Karutapja orden
Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk 2005 (postuumselt)

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningil asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Viited

↑ Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
↑ Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid
↑ Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

Välislingid

Kirjandus

Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.

[1] Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)

[2] Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid

[3] Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

[1]

[2]

[3]

@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Elulugu==
-Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal, Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta maikuus astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
+Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
-[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
+[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ja sügisel [[alamkapten]]iks.
-[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
+[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks.
 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 == Ühiskondlik tegevus ==
 Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.
-Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
+Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
-Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport" asutajaliige, “Võitleja” asutajaliige ja esimees, “Kalev” juhatuse liige, “Ilmarine” spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.
+Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.
-Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk.<ref>[https://archive.today/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
+Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.<ref>[https://archive.today/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
-Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]]. aastal, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
+Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
 Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
@@ 68. rida: / 68. rida: @@
 ==Kirjandus==
-*Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr. 3, lk. 5.
+*Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.
 {{JÄRJESTA:Lepp, Jaan}}