Kiud: erinevus redaktsioonide vahel
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
PResümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
==Looduslikud kiud== |
==Looduslikud kiud== |
||
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt.Neid kiude saab kedrata lõngaks,millest saab kangastelgedel kududa kangast. |
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks, millest saab kangastelgedel kududa kangast. |
||
[[Pilt:Silkworm & cocoon.jpg|left|pisi|Siidiuss ja puuvill]] |
[[Pilt:Silkworm & cocoon.jpg|left|pisi|Siidiuss ja puuvill]] |
||
[[Pilt:Sheep Israel.JPG|pisi|Lammas]] |
[[Pilt:Sheep Israel.JPG|pisi|Lammas]] |
||
Vill |
Vill on on kõige tavalisem loomne kiud, mida saadakse lammaste karvkattest. Villa kvaliteet sõltub lamba tõust. |
||
[[Pilt:Cotton field kv15.jpg|pisi|Puuvilla põld]] |
[[Pilt:Cotton field kv15.jpg|pisi|Puuvilla põld]] |
||
Siidi toodavad siidiliblika röövikud,keda kutsutakse siidiussideks ja kes kerivad enda ümber kookoni,et selles nukkuda liblikaks. Siidifarmides kogutakse kookoni moodustamiseks kootud pikad kiud kokku. |
Siidi toodavad siidiliblika röövikud, keda kutsutakse siidiussideks ja kes kerivad enda ümber kookoni, et selles nukkuda liblikaks. Siidifarmides kogutakse kookoni moodustamiseks kootud pikad kiud kokku. |
||
Palju kiude saadakse taimedest. Puuvill pärineb kiutombust,mis moodustab puuvillataimekupra ümber. |
Palju kiude saadakse taimedest. Puuvill pärineb kiutombust, mis moodustab puuvillataimekupra ümber. |
||
Dźuut, sisal ja kanep annavad tugevaid taimseid kiude,mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest. |
Dźuut, sisal ja kanep annavad tugevaid taimseid kiude, mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest. |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
==Sünteetilised kiud== |
==Sünteetilised kiud== |
||
Esimesed sünteetilised kiud valmistati 20. |
Esimesed sünteetilised kiud valmistati 20. sajandi alguses. Viskoossiidi tehakse tselluloosist, lahustades puupulp leelises. Seda segu töödeldakse seejärel kemikaaliga, mis muudab ta kleepjaks vedelikuks, mida kutsutakse viskoosiks. Viskoosilahus surutakse seejärel läbi peenikeste aukude väävelhappevanni. Hape muudab viskoosilahuse kõvaks ja moodustab kiud, mis sarnanevad siidiga. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja seejärel kududa siidikangaks. |
||
Sellised kiude nagu nailon, polüester ja akrüül valmistatakse naftast keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad |
Sellised kiude nagu nailon, polüester ja akrüül valmistatakse naftast keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad plastidega. |
||
Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikud kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid kangaid, aga samuti kasutatakse neid köite ja vaipade valmistamiseks. |
Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikud kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid kangaid, aga samuti kasutatakse neid köite ja vaipade valmistamiseks. |
Redaktsioon: 23. august 2015, kell 02:12
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2012) |
Kiud on materjaliklass. Kiududest toodetakse kangaid, millest valmistatakse rõivaid, voodiriideid ja palju muud.[küsitav] Osa kiududest on looduslikud, teised on saadud keemiliste protsesside abil.
Looduslikud kiud
Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks, millest saab kangastelgedel kududa kangast.
Vill on on kõige tavalisem loomne kiud, mida saadakse lammaste karvkattest. Villa kvaliteet sõltub lamba tõust.
Siidi toodavad siidiliblika röövikud, keda kutsutakse siidiussideks ja kes kerivad enda ümber kookoni, et selles nukkuda liblikaks. Siidifarmides kogutakse kookoni moodustamiseks kootud pikad kiud kokku. Palju kiude saadakse taimedest. Puuvill pärineb kiutombust, mis moodustab puuvillataimekupra ümber. Dźuut, sisal ja kanep annavad tugevaid taimseid kiude, mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest.
Sünteetilised kiud
Esimesed sünteetilised kiud valmistati 20. sajandi alguses. Viskoossiidi tehakse tselluloosist, lahustades puupulp leelises. Seda segu töödeldakse seejärel kemikaaliga, mis muudab ta kleepjaks vedelikuks, mida kutsutakse viskoosiks. Viskoosilahus surutakse seejärel läbi peenikeste aukude väävelhappevanni. Hape muudab viskoosilahuse kõvaks ja moodustab kiud, mis sarnanevad siidiga. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja seejärel kududa siidikangaks. Sellised kiude nagu nailon, polüester ja akrüül valmistatakse naftast keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad plastidega. Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikud kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid kangaid, aga samuti kasutatakse neid köite ja vaipade valmistamiseks.