Vene-Rootsi sõda (1495–1497): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
|tulemus= 1497. aasta [[3. märts]]il sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
|tulemus= 1497. aasta [[3. märts]]il sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
|osaline1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]
|osaline1= [[Pilt:Flag of Sweden.svg|30px]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]]
|osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva tsaaririik]]
|osaline2= [[Pilt:Russian coa 1589 grozny.png|30px]] [[Moskva suurvürstiriik]]
|väejuht1= [[Svante Nilsson]]<br> [[Sten Sture Vanem]]<br> [[Knut Posse]]
|väejuht1= [[Svante Nilsson]]<br> [[Sten Sture Vanem]]<br> [[Knut Posse]]
|väejuht2= [[Ivan III]]<br>[[Daniil Štšenja]]<br>[[Jakov Koškin]]<br>[[Vassili Fjodorovitš Šuiski]]<br> Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev<br>Andrei Fjodorovitš Tšeljadin<br>vürst Ivan Fjodorovitš Gundor<br>vojevood Mihhail Kljapin<br>Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš
|väejuht2= [[Ivan III]]<br>[[Daniil Štšenja]]<br>[[Jakov Koškin]]<br>[[Vassili Fjodorovitš Šuiski]]<br> Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev<br>Andrei Fjodorovitš Tšeljadin<br>vürst Ivan Fjodorovitš Gundor<br>vojevood Mihhail Kljapin<br>Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš
|}}
|}}
'''Vene-Rootsi sõda (1495–1497)''' oli sõda [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel valduste pärast [[Soome]]s ja [[Karjala]]s aastatel 1495–1497.
'''Vene-Rootsi sõda (1495–1497)''' oli sõda [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] ja [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel valduste pärast [[Soome]]s ja [[Karjala]]s aastatel 1495–1497.


Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil idasuunal ]]toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitud Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].
Soome territoorium [[Lõuna-Soome]]s, ajaloolised piirkonnad: [[Päris-Soome]], [[Uusimaa]], [[Satakunta]], [[Häme]], [[Savo]], [[Pohjanmaa]] olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi [[Karjala]] hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid [[Loode-Venemaa]]l valitsenud ja [[Ingeri]]sse laienenud [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] huvidega. Rootsi [[Ristisõjad Venemaal|edasitungil idasuunal ]]toimus 1240. aastal [[Novgorodi vürst]]i [[Aleksander Jaroslavitš]]i juhitud Novgorodi vägedega [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] Neevasse suubumiskohas toimunud [[Neeva lahing]]. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal [[Käkisalmi kindlus|kindluse]] ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta [[12. august]]il Orešekis/ [[Pähkinälinna]]s sõlmitud [[Pähkinäsaari rahu]]. Piirijoon valduste vahel märgiti [[Soome laht|Soome lahest]] mööda [[Sestra jõgi|Sestra jõge]], põhja pool [[Saima järv]]eni ja seejärel loodes kuni [[Põhjalaht|Põhjalaheni]].
39. rida: 39. rida:
[[Kategooria:Rootsi ajalugu]]
[[Kategooria:Rootsi ajalugu]]
[[Kategooria:Soome keskaeg]]
[[Kategooria:Soome keskaeg]]
[[Kategooria:Moskva suurvürstiriik]]

Redaktsioon: 22. august 2015, kell 17:54

Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
Toimumisaeg 14951497
Toimumiskoht Ingeri, Lõuna-Karjala, Soome
Tulemus 1497. aasta 3. märtsil sõlmitud 6-aastane vaherahu, millega säilisid sõjaeelsed piirid
Osalised
Rootsi Kuningriik Moskva suurvürstiriik
Väejuhid või liidrid
Svante Nilsson
Sten Sture Vanem
Knut Posse
Ivan III
Daniil Štšenja
Jakov Koškin
Vassili Fjodorovitš Šuiski
Vassili Ivanovitš Kosoi Patrikejev
Andrei Fjodorovitš Tšeljadin
vürst Ivan Fjodorovitš Gundor
vojevood Mihhail Kljapin
Rostovi vürst Aleksandr Vladimirovitš

Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.

Soome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi Karjala hõivamisel ning edasitungil idapoole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunal toimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing. 1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal kindluse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid kindluse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhja pool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Põhjalaheni.

Rootsi valduste (Soome) ja Novgorodi vabariigi vaheline piirijoon pärast 1323. aastal Orešekis/ Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu

Novgorodi vabariigi territooriumis moodustas kahe riigi vaheline ala Ingerimaal, Vadja viiendiku. Novgorodi valdusse jäid Ingerimaal, Vadja viiendikus Käkisalmi kirikukihelkonna (vene Корельский уезд) pogostid: Ilomantsi (Иломанский погост), Kaupungin ehk Räisälä (Городенский), Kurkijoki (Кирьяжский), Rautu (Ровдужский), Sakkola (Саккульский), Salmi (Соломянский), Sortavala (Сердовольский).

Rootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjas Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.

Karjala ajaloolised osad

Moskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud "Venemaa taasühendamise" käigus allutas Moskva suurvürstiriigile 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.

Sõjaliste ettevalmistustena alustati Ivan III poolt Narva jõe suudmes Ivangorodi kindluse ehitamisega 1492. aastal (mis lõpetati 7 nädalaga) ning 1493. aastal Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.

1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi kindluse ülema Knut Posse juhtimisel Vene vägede üle võidu.

1496. aastal uuesti rünnanud venelased jõudsid läbi Karjala ja Savo, Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel, Narva jõe äärde püstitatud venelaste piirikindluse Ivangorodi.

1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.

Vaata ka