Laevkalme: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Laevkalme''' on [[kivikalme]] tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Surnud on maetud laevkalmesse tehtud [[kivikirst]]udesse kas põletatult või laibana<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 275</ref>. Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse. |
'''Laevkalme''' on [[kivikalme]] tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Surnud on maetud laevkalmesse tehtud [[kivikirst]]udesse kas põletatult või laibana<ref name=EE>[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 275</ref>. Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse. |
||
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnuid teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et selline laev on vajalik |
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnuid teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et selline laev on vajalik [[Surnutemaailm Hel|surnuteilmas Helis]]. |
||
Kivikalmed levisid [[Põhja-Euroopa]]s alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]]<ref name=Lang>[[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref>. Eriti levinud olid need [[Ojamaa]]l<ref name=EE/>. |
Kivikalmed levisid [[Põhja-Euroopa]]s alates [[neoliitikum]]ist, kõige arvukamalt rajati neid [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] ja [[viikingiaeg|viikingiajal]]<ref name=Lang>[[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003], lk 18</ref>. Eriti levinud olid need [[Ojamaa]]l<ref name=EE/>. |
||
Redaktsioon: 22. august 2015, kell 12:01
Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Surnud on maetud laevkalmesse tehtud kivikirstudesse kas põletatult või laibana[1]. Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse.
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnuid teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et selline laev on vajalik surnuteilmas Helis.
Kivikalmed levisid Põhja-Euroopas alates neoliitikumist, kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal[2]. Eriti levinud olid need Ojamaal[1].
Kõige suurem laevkalme oli vähemalt 170 m pikkune Jellingi kivilaev Taanis, mis ei ole tervena säilinud. Rootsi pikim laevkalme oli 67-meetrine. Kõige väiksemad laevkalmed on kõigest mõne meetri pikkused.
Eesti laevkalmed
Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet, kaks Sõrves (Sõrve laevkalmed) ja üks Tallinna lähedal Väos (Väo laevkalme), mille rajamisaeg on dateeritud umbes aastasse 900 eKr. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad.[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia, 12. kd., lk. 275
- ↑ 2,0 2,1 Valter Lang. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003, lk 18