Fender Rhodes: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. august 2015, kell 11:43

Fender Rhodes piano on Harold Burroughs Rhodesi (28. detsember 1910 – 17. detsember 2000) 1965. aastal leiutatud ja 1965. aastast Fender Electric Instrument Company toodetud elektromehaaniline klahvpill, mis oli mõeldud kontserdilavadel klaverit asendama. Tinglikult võib Rhodesi elektriklaveri eelkäijateks pidada ehituslikult ja tehnoloogiliselt erinevaid pille – 1929 loodud Neo-Bechsteini (Bechstein Siemens Nernst) elektriklaverit ja 1934 leiutatud Lloyd Loar's Vivi-Tone Clavieri elektriklaverit.

Rhodes lõi oma esimese elektriklaveri Teise maailmasõja ajal 1942. aastal USA armees teenides, kui sõjaväe meditsiinikindral andis talle kui tol ajal üleriigiliselt menukale klaveri- ja muusikaõpetajale ülesande luua muusikateraapiaprogramm voodirežiimil tervenemist ootavatele sõduritele. Selleks tarbeks lõi Rhodes teisaldatava, 29 klahviga The Army Air Corps piano, mille ehituses kasutas ta materjalijääke, täpsemalt torusid B-17 pommituslennuki tiivahüdraulikast. Miniatuurset uut pilli sai mängida voodist lahkumata ning miniatuurse "süleklaveri" komplekt oli mõeldud vägedele ise koostamiseks.

Pärast sõda autasustati Rhodesi teraapiaalaste saavutuste eest medaliga (Medal of Honour).

Pärast sõda lõi Rhodes oma ettevõtte ning hakkas välja töötama väikest ja kerget klahvpilli. Aastal 1946 tõi firma turule kodudesse ja koolidesse mõeldud 3 oktaviga Pre-Pianoga, mille heli meenutas mänguklavereid. Instrumendi läbimüük jäi väikeseks kehva tootmisprotsessi tõttu.

Aastal 1959 kohtus Rhodes Leo Fenderiga, kelle kogemused elektrikitarride ja võimendite alal suunasid järgnevate Rhodesi elektriklaverite projekteerimist. Rhodes ja Fender otsustasid luua ennenägematu elektriklaveri ning alustasid koostööd, mis küll ei sujunud ladusalt kuna neil oli erinev nägemus heast kõlast. Perioodil 1959–1965 tulid nad välja ainult ühe mudeliga – 32 klahviga Piano Bassiga. Samal ajal arendas Harold oma ideesid ja ehitas 88-klahvilist elektriklaverit.

Aastal 1965 ostis tootmisfirma CBS Fenderi firma ja tekkis võimalus uue modifitseeritud muusikariista saritootmiseks. Hakati tootma 73-klahvilist Fender Rhodes Suitcase 73, millel oli sisseehitatud eelvõimendi, lõppvõimendi ja valjuhääldid. Tootmisfirma kasutas mudeli nimes tõenäoliselt turunduslikel eesmärkidel mõlema looja nime. Hoolimata isiklikest lahkarvamustest jätkasid Fender ja Rhodes pilli arendamist – näiteks 1970. aastal taotlesid nad koos patenti uuele heligeneraatorile (tone generator). Fender Rhodes Suitcase 73 oli turul tõeline läbilöök. Rhodes jätkas pillide mehaanika paremaks muutmist.

Viie aasta pärast ilmus müügile Fender Rhodes Mark I Stage piano. Lisaks täiustatud masinavärgile polnud uuel mudelil helivõimendit ega valjuhääldajaid. Samuti puudus uuel mudelil Suitcase olnud vibrato-efekt. Pilli sihtrühmaks olid ringreisidel ansamblid, kelle nõudmistele suhteliselt kerge pill vastas suurepäraselt (77 klahviga kaalus 80 kg ja 88 klahviga versioon 100 kg).

Aastatel 1970–1979 valmistas CBS kahte elektriklaverit – Mark I ja lameda kerega Mark V. Aastast 1975 otsustas CBS lõpetada Fenderi nime kasutamise. Mõlemat mudelit tehti nii suitcase'i kui ka stage piano versioonidena. Aastal 1980 tuli turule mudel Rhodes 54, mis oli kergem (60 kg) ja väiksem kui tema eelkäijad ning pillil oli 54 klahvi. Viimane CBS-i valmistatud mudel oli Rhodes Mark III, millel oli sisseehitatud kahehäälne süntesaator, kuid pilli ei saatnud müügiedu.

Aastal 1983 Rhodesi kaubamärk müüdi CBS-i juhile William Schultzile, kes müüs selle edasi jaapani Roland Corporationile. Roland tootis ainult kahte digitaalset klahvpilli Rhodesi nimega, milleks on 88-klahvine MK-80 ja 64-klahvine MK-60. Rolandis valmistatud Rhodesi klahvpillid kasutasid heli tekitamiseks digitaalset S/A (Structured Adaptive) sünteesimeetodit, kuid nende kõlapilt tekitas Haroldis tülgastust.

Harold Rhodes kavandas koostöös Steve Woodyardiga Rhodes Mark V, mida Harold ise pidas ainukeseks õigeks elektriklaveriks. Kahe aasta jooksul valmistati Mark V umbes 3000–4000 tükki. Kolm Mark V tehti koguni MIDI-liidesega – Steve Woodyardile, Chick Coreale ja John Novellole. 1991. aastal pärast Mark V turuletulekut tehas suleti.

1997. aastal kolm aastat enne oma surma sai Harold Rhodes sai tagasi õigused Rhodesi kaubamärgile ja plaanis hakata taas elektromehaanilisi elektriklavereid tootma.

2000ndate lõpus omandas Joseph A. Brandstetter Rhodesi perelt kõik õigused Rhodesi kaubamärgile ja asutas Rhodes Music Corporationi.

2007. aastal tutvustas Rhodes Music Corporation maailmale algupärast valatud plastkerega elektriklaverit Rhodes Mark 7, mis on olemuselt ja mehaanikalt CBS Rhodes Mark V-ga kõige sarnasem.

Tuntud Rhodesi mängijaid

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
 [[Pilt:Rhodes Mk II 73 cropped.jpg|thumb]]
-'''Fender Rhodes piano''' on [[Harold Burroughs Rhodes]]’i (28. detsember [[1910]] – 17. detsember [[2000]]) [[1965]]. aastal leiutatud ja [[1965]]. aastast [[Fender Electric Instrument Company]] toodetud [[elektromehaaniline|elektromehaaniline]] [[klahvpill]], mis oli mõeldud [[kontsert|kontserd]]ilavadel [[klaver]]it asendama. Tinglikult võib Rhodesi elektriklaveri eelkäijateks pidada ehituslikult ja tehnoloogiliselt erinevaid pille – [[1929]] loodud [[Neo-Bechstein]]i (Bechstein Siemens Nernst) elektriklaverit ja [[1934]] leiutatud [[Lloyd Loar]]'s [[Vivi-Tone Clavier]]<nowiki/>i elektriklaverit.
+'''Fender Rhodes piano''' on [[Harold Burroughs Rhodes]]<nowiki/>i (28. detsember [[1910]] – 17. detsember [[2000]]) [[1965]]. aastal leiutatud ja [[1965]]. aastast [[Fender Electric Instrument Company]] toodetud [[elektromehaaniline|elektromehaaniline]] [[klahvpill]], mis oli mõeldud [[kontsert|kontserd]]ilavadel [[klaver]]it asendama. Tinglikult võib Rhodesi elektriklaveri eelkäijateks pidada ehituslikult ja tehnoloogiliselt erinevaid pille – [[1929]] loodud [[Neo-Bechstein]]i (Bechstein Siemens Nernst) elektriklaverit ja [[1934]] leiutatud [[Lloyd Loar]]'s [[Vivi-Tone Clavier]]<nowiki/>i elektriklaverit.
-Rhodes lõi oma esimese elektriklaveri Teise maailmasõja ajal [[1942]]. aastal USA armees teenides kui sõjaväe [[meditsiinikindral]] andis talle kui tollel hetkeks üleriigiliselt menukale klaveri- jamuusikaõpetajale ülesande luua [[muusikateraapia]] programm paranevatele voodislamavatele sõduritele. Selleks tarbeks lõi Rhodes teisaldatava, 29 klahviga The Army Air Corps piano, mille ehituses kasutas ta materjalijääke, täpsemalt torusid [[B-17]] [[pommituslennuk]]i tiiva[[Hüdraulika|hüdraulikast]]. Miniatuurset uut pilli sai mängida voodist lahkumata ning miniatuurse "süleklaveri" komplekt oli mõeldud vägedele ise koostamiseks.
+Rhodes lõi oma esimese elektriklaveri Teise maailmasõja ajal [[1942]]. aastal USA armees teenides, kui sõjaväe [[meditsiinikindral]] andis talle kui tol ajal üleriigiliselt menukale klaveri- ja muusikaõpetajale ülesande luua [[muusikateraapia]]<nowiki/>programm voodirežiimil tervenemist ootavatele sõduritele. Selleks tarbeks lõi Rhodes teisaldatava, 29 klahviga The Army Air Corps piano, mille ehituses kasutas ta materjalijääke, täpsemalt torusid [[B-17]] [[pommituslennuk]]i tiiva[[Hüdraulika|hüdraulikast]]. Miniatuurset uut pilli sai mängida voodist lahkumata ning miniatuurse "süleklaveri" komplekt oli mõeldud vägedele ise koostamiseks.
-Pärast sõda autasutati Rhodesi teraapiaalaste saavutuste eest medaliga (Medal of Honour).
+Pärast sõda autasustati Rhodesi teraapiaalaste saavutuste eest medaliga (Medal of Honour).
 Pärast sõda lõi Rhodes oma ettevõtte ning hakkas välja töötama väikest ja kerget klahvpilli. Aastal [[1946]] tõi firma turule kodudesse ja koolidesse mõeldud 3 oktaviga Pre-Pianoga, mille heli meenutas mänguklavereid. Instrumendi läbimüük jäi väikeseks kehva tootmisprotsessi tõttu.
-Aastal [[1959]] kohtus Rhodes [[Leo Fender]]iga, kelle kogemused elektrikitarride ja võimendite alal suunasid järgnevate Rhodesi elektriklaverite projekteerimist. Rhodes ja Fender otsustasid luua ennenägematu elektriklaveri ning alustasid koostööd, mis küll ei sujunud ladusalt kuna neil oli erinev nägemus heast kõlast. Perioodi [[1959]]–[[1965]] vahel tulid nad välja ainult ühe mudeliga – 32 klahviga Piano Bassiga. Samal ajal arendas Harold oma ideesid ja ehitas 88-klahvilist elektriklaverit.
+Aastal [[1959]] kohtus Rhodes [[Leo Fender]]iga, kelle kogemused elektrikitarride ja võimendite alal suunasid järgnevate Rhodesi elektriklaverite projekteerimist. Rhodes ja Fender otsustasid luua ennenägematu elektriklaveri ning alustasid koostööd, mis küll ei sujunud ladusalt kuna neil oli erinev nägemus heast kõlast. Perioodil [[1959]]–[[1965]] tulid nad välja ainult ühe mudeliga – 32 klahviga Piano Bassiga. Samal ajal arendas Harold oma ideesid ja ehitas 88-klahvilist elektriklaverit.
 Aastal [[1965]] ostis tootmisfirma CBS Fenderi firma ja tekkis võimalus uue modifitseeritud muusikariista saritootmiseks.