Luksemburg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
| mis_vapp = |
| mis_vapp = |
||
| vapi_laius = 125px |
| vapi_laius = 125px |
||
| asendikaart = Luxembourg in |
| asendikaart = Luxembourg in its region.svg |
||
| deviis = |
| deviis = |
||
| riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[letseburgi keel|letseburgi]] |
| riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[letseburgi keel|letseburgi]] |
||
19. rida: | 19. rida: | ||
| valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Bettel]] |
| valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Bettel]] |
||
| pindala = 2586 |
| pindala = 2586 |
||
| rahvaarv = |
| rahvaarv = 502200 |
||
| |
| rahvaarv_seis = 2010 |
||
| iseseisvus = [[1839]] |
| iseseisvus = [[1839]] |
||
| valuuta = [[euro]] ( |
| valuuta = [[euro]] (EUR) |
||
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] |
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] |
||
| hümn = [[Ons Hémécht]] |
| hümn = [[Ons Hémécht]] |
||
39. rida: | 39. rida: | ||
==Riik== |
==Riik== |
||
=== Haldusjaotus === |
=== Haldusjaotus === |
||
Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon.<ref>[http://www.luxembourg.public.lu/fr/le-grand-duche-se-presente/systeme-politique/territoire/index.html Système politique. Territoire]. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.</ref> 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. |
|||
Luksemburg on jaotatud kolmeks [[ringkond|ringkonnaks]]: |
|||
Kantonid jagunesid järgmistesse ringkondadesse: |
|||
{| cellspacing="2" border="0" |
{| cellspacing="2" border="0" |
||
|-valign="top" |
|||
|- |
|||
| |
| |
||
* [[Diekirchi ringkond]] |
|||
** [[Clervaux' kanton]] (2) |
|||
# [[Grevenmacheri ringkond]] |
|||
** [[Diekirchi kanton]] (3) |
|||
# [[Luxembourgi ringkond]] |
|||
** [[Redange'i kanton]] (9) |
|||
| style="text-align:center;" | [[Image:Groothertogdom LuxemburgDistricten.png|100px|Luksemburgi ringkonnad ]] |
|||
** [[Viandeni kanton]] (11) |
|||
|- |
|||
** [[Wiltzi kanton]] (12) |
|||
| colspan="2" | Ringkonnad jaotuvad omakorda [[kanton]]iteks: |
|||
* [[Grevenmacheri ringkond]] |
|||
|- |
|||
** [[Echternachi kanton]] (4) |
|||
| |
|||
** [[Grevenmacheri kanton]] (6) |
|||
** [[Remichi kanton]] (10) |
|||
{| cellspacing="2" border="0" |
|||
* [[Luxembourgi ringkond]] |
|||
|- |
|||
** [[Capelleni kanton]] (1) |
|||
|- |
|||
** [[Esch-sur-Alzette'i kanton]] (5) |
|||
| colspan="2" | '''Diekirchi ringkond''' |
|||
** [[Luxembourgi kanton]] (7) |
|||
|- |
|||
** [[Merschi kanton]] (8) |
|||
| [[Pilt:Groothertogdom LuxemburgKantons.png|200px|Luksemburgi kantonid]] |
|||
|- |
|||
| [[Diekirchi kanton]] || style="text-align:right;" | 3. |
|||
|- |
|||
| [[Redange'i kanton]] || style="text-align:right;" | 9. |
|||
|- |
|||
| [[Viandeni kanton]] || style="text-align:right;" | 11. |
|||
|- |
|||
| [[Wiltzi kanton|Wiltz]] || style="text-align:right;" | 12. |
|||
|- |
|||
| colspan="2" | '''Grevenmacheri ringkond''' |
|||
|- |
|||
| [[Echternachi kanton]] || style="text-align:right;" | 4. |
|||
|- |
|||
| [[Grevenmacheri kanton]] || style="text-align:right;" | 6. |
|||
|- |
|||
| [[Remichi kanton]] || style="text-align:right;" | 10. |
|||
|- |
|||
| colspan="2" | '''Luxembourgi ringkond''' |
|||
|- |
|||
| [[Capelleni kanton]] || style="text-align:right;" | 1. |
|||
|- |
|||
| [[Esch-sur-Alzette'i kanton]] || style="text-align:right;" | 5. |
|||
|- |
|||
| [[Luxembourgi kanton]] || style="text-align:right;" | 7. |
|||
|- |
|||
| [[Merschi kanton]] || style="text-align:right;" | 8. |
|||
|} |
|||
| [[Image:Groothertogdom LuxemburgKantons.png|150px|Luksemburgi kantonid]] |
|||
|} |
|} |
||
== |
== Rahvastik == |
||
Luksemburgi etiniline koosseis (2000):<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html |
Luksemburgi etiniline koosseis (2000):<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 23.01.2011.</ref> |
||
*[[luksemburglased]] 63,1% |
*[[luksemburglased]] 63,1% |
||
*[[portugallased]] 13,3% |
*[[portugallased]] 13,3% |
||
131. rida: | 104. rida: | ||
|5 |
|5 |
||
|[[Ettelbruck]] |
|[[Ettelbruck]] |
||
|[[Diekirch]] |
|[[Diekirchi kanton|Diekirch]] |
||
|<center> |
|<center>7364</center> |
||
|} |
|} |
||
==Majandus== |
==Majandus== |
||
[[Pilt:Eurozone.svg|thumb|[[Eurotsoon]]i liikmed (tumesinisega)]] |
|||
Luksemburg liitus [[eurotsoon]]iga 1999. aastal ja [[euro]] võeti kasutusele 2002. aastal. |
Luksemburg liitus [[eurotsoon]]iga 1999. aastal ja [[euro]] võeti kasutusele 2002. aastal. |
||
Luksemburgis on [[Liechtenstein]]i ja [[ |
Luksemburgis on [[Liechtenstein]]i ja [[Katar]]i järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.<ref name="cia"/> |
||
2011. aastal oli [[töötus]] 6%.<ref name="cia"/> |
2011. aastal oli [[töötus]] 6%.<ref name="cia"/> |
||
{| class="wikitable" style="text-align:center" |
|||
{{veerud|50%}} |
|||
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> |
|||
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |
|||
|+ '''SKP jaotumine<br>sektoritesse<br>(2007)<ref name="cia"/>''' |
|||
|- bgcolor=#E8E8E8 |
|||
!Sektor |
|||
!Osakaal |
|||
|- |
|- |
||
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |
|||
|<center>0,4%</center> |
|||
|- |
|||
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |
|||
|<center>13,6%</center> |
|||
|- |
|||
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |
|||
|<center>86%</center> |
|||
|- |
|||
|} |
|||
{{veerud-piir}} |
|||
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |
|||
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<br>(2006)<ref name="cia"/>''' |
|||
|- bgcolor=#E8E8E8 |
|||
!Sektor |
!Sektor |
||
!SKT (2007) |
|||
!Osakaal |
|||
!Tööjõud (20069 |
|||
|- |
|- |
||
| |
|bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus |
||
| |
|0,4% || 2,2% |
||
|- |
|- |
||
| |
|bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus |
||
| |
|13,6% || 17,2% |
||
|- |
|||
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |
|||
|<center>80,6%</center> |
|||
|- |
|- |
||
|bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus |
|||
|86% || 80,6% |
|||
|} |
|} |
||
{{veerud-lõpp}} |
|||
===Eksport=== |
|||
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on<ref name="cia"/> |
|||
*masinad ja seadmed |
|||
*terastooted |
|||
*kemikaalid |
|||
*kummitooted |
|||
*klaas |
|||
Luksemburgi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] 22,3%, [[Prantsusmaa]] 15,5%, [[Belgia]] 12,1%, [[Suurbritannia]] 9,2%, [[Itaalia]] 7,2% ja [[Holland]] 4,1%.<ref name="cia"/> |
|||
== Väliskaubandus == |
|||
===Import=== |
|||
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] (22,3%), [[Prantsusmaa]] (15,5%), [[Belgia]] (12,1%), [[Suurbritannia]] (9,2%), [[Itaalia]] (7,2%) ja [[Holland]] (4,1%).<ref name="cia"/> |
|||
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on<ref name="cia"/> |
|||
*[[mineraal]]id |
|||
*metall |
|||
*toiduained |
|||
*kvaliteetsed tarbekaubad |
|||
Luksemburgi |
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on [[mineraal]]id, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Belgia (31,4%), Saksamaa (25,1%), Prantsusmaa (11,6%), [[Hiina]] (9,2%) ja Holland (5,2%).<ref name="cia"/> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Luksemburgi jalgpallikoondis]] |
*[[Luksemburgi jalgpallikoondis]] |
||
*[[Letseburgi keel]] |
|||
*[[Luksemburgi linnade loend]] |
*[[Luksemburgi linnade loend]] |
||
*[[Luksemburgi riigipeade loend]] |
|||
*[[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel]] |
*[[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel]] |
||
*[[Luksemburgi veinid]] |
*[[Luksemburgi veinid]] |
||
211. rida: | 148. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
{{vikisõnastik-tekstina}} |
|||
{{vikisõnaraamatus|Luksemburg}} |
|||
{{commonskat-tekstina}} |
|||
{{commons|Category:Luxembourg}} |
|||
{{ELriigid}} |
{{ELriigid}} |
||
219. rida: | 156. rida: | ||
{{Saksa Liit}} |
{{Saksa Liit}} |
||
{{ |
{{koord |NS=49.79361111 |EW=6.10638889 |type=country |region=LU}} |
||
[[Kategooria:Riigid]] |
|||
[[Kategooria:Euroopa maad]] |
|||
[[Kategooria:Luksemburg| ]] |
[[Kategooria:Luksemburg| ]] |
||
[[Category:Euroopa maad]] |
Redaktsioon: 14. august 2015, kell 15:41
See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi osariigi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond |
Luksemburgi Suurhertsogiriik | |
Riigihümn | Ons Hémécht |
---|---|
Pealinn | Luxembourg |
Pindala | 2586 km² |
Riigikeel | prantsuse, saksa ja letseburgi |
Rahvaarv | 502 200 (2010) |
Rahvastikutihedus | 194,2 in/km² |
Suurhertsog | Henri |
Peaminister | Xavier Bettel |
Iseseisvus | 1839 |
SKT | 62,404 mld $ (2017)[1] |
SKT elaniku kohta | 84 700 USA dollarit (2011) |
Rahaühik | euro (EUR) |
Usund | katoliiklus |
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg |
Tippdomeen | .lu |
Telefonikood | 352 |
Luksemburg on merepiirita väikeriik Kesk-Euroopas. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa.
Riik
Haldusjaotus
Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon.[2] 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu.
Kantonid jagunesid järgmistesse ringkondadesse:
Rahvastik
Luksemburgi etiniline koosseis (2000):[3]
- luksemburglased 63,1%
- portugallased 13,3%
- prantslased 4,5%
- itaallased 4,3%
- sakslased 2,3%
- teised EL-i rahvused 7,3%
- muud 5,2%.
Suuremad linnad
Jrk | Linn | Kanton | Elanike arv (2005) |
---|---|---|---|
1 | Luxembourg | Luxembourg | |
2 | Esch-sur-Alzette | Esch-sur-Alzette | |
3 | Differdange | Esch-sur-Alzette | |
4 | Dudelange | Esch-sur-Alzette | |
5 | Ettelbruck | Diekirch |
Majandus
Luksemburg liitus eurotsooniga 1999. aastal ja euro võeti kasutusele 2002. aastal.
Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.[3]
2011. aastal oli töötus 6%.[3]
Sektor | SKT (2007) | Tööjõud (20069 |
---|---|---|
Põllumajandus | 0,4% | 2,2% |
Tööstus | 13,6% | 17,2% |
Teenindus | 86% | 80,6% |
Väliskaubandus
Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa (22,3%), Prantsusmaa (15,5%), Belgia (12,1%), Suurbritannia (9,2%), Itaalia (7,2%) ja Holland (4,1%).[3]
Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Belgia (31,4%), Saksamaa (25,1%), Prantsusmaa (11,6%), Hiina (9,2%) ja Holland (5,2%).[3]
Vaata ka
- Luksemburgi jalgpallikoondis
- Luksemburgi linnade loend
- Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Luksemburgi veinid
Viited
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Système politique. Territoire. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
Välislingid