Häme daikiparv: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Häme daikiparv''' on Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv. Soomes paljanduv Svekofenni komp...' |
|||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
== Tekkimine == |
== Tekkimine == |
||
Häme daikiparv seotud [[Ahvenisto plutoon]]iga. Rabakiviintrusiivide ehk vedelate magmakehade aeglane ülespoole liikumine tekitas maakoores venituspingeid, mille tagajärjel moodustusid rebendlõhed, kuhu tungis basaltne magma, mis daikidena tardus. |
Häme daikiparv on seotud [[Ahvenisto plutoon]]iga. Rabakiviintrusiivide ehk vedelate magmakehade aeglane ülespoole liikumine tekitas maakoores venituspingeid, mille tagajärjel moodustusid rebendlõhed, kuhu tungis basaltne magma, mis daikidena tardus. |
||
Häme daikiparv on [[Eesti]]le lähim koht, kus daikid maapinnal paljanduvad. |
Häme daikiparv on [[Eesti]]le lähim koht, kus daikid maapinnal paljanduvad. |
||
Redaktsioon: 12. august 2015, kell 12:59
Häme daikiparv on Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv.
Soomes paljanduv Svekofenni aluskord koosneb peamiselt 1,8–1,9 miljardi aasta vanustest moondekivimeist, mida lõikavad peamiselt rabakivist koosnevad umbes 1,6 miljardi aasta vanused intrusiivid. Rabakiviintrusiividega on seotud ka aluseliste plaatjate intrusiivide ehk daikide esinemine; neist tuntuim on Häme daikiparv, mille koostis on peamiselt diabaasne. Häme daikiparve vanuseks hinnatakse 1665 miljonit aastat[1].
Häme daikiparv hõlmab Tampere-Heinola-Lappeenranta piirkonda pikkusega umbes 300 km ja laiusega 60 km. Parves on umbes 200 daiki. Parve kuuluvad daikide laius varieerub paarist sentimeetrist kuni kilomeetrini. Ka pikkuselt on daikid väga erinevad – väiksemad on paarimeetrised; pikimad seevastu pikkusega üle kümne kilomeetri.[2]
Tekkimine
Häme daikiparv on seotud Ahvenisto plutooniga. Rabakiviintrusiivide ehk vedelate magmakehade aeglane ülespoole liikumine tekitas maakoores venituspingeid, mille tagajärjel moodustusid rebendlõhed, kuhu tungis basaltne magma, mis daikidena tardus.
Häme daikiparv on Eestile lähim koht, kus daikid maapinnal paljanduvad.
Viited
- ↑ Tapani Rämö, Ilmari Haapala, Ilkka Laitakari (1998). Rapakivigraniitit. "Suomen kallioperä: 3000 vuosimiljoonaa". Helsinki, Suomen Geologinen Seura.
- ↑ Ilkka Laitakari (1987). Hämen sujotuninen diabaasi juoniparvi. Geologian tutkimuskeskus - Geological Survey of Finland, Tutkimusraportti -Report of Znvestigation 76, 99–116.