Elektrokardiogramm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|left|thumb|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus]]es kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]]-formaadis paberilehti või 5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1 mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.
[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|left|thumb|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus]]es kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]]-formaadis paberilehti või 5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1 mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.


Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatmata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusesse kalibratsioonikõvera. Kalibratsioonikõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt mitme millimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.
Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatmata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusse kalibreerimiskõvera. Kalibreerimiskõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt, mitmemillimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.


<gallery>
<gallery>
16. rida: 16. rida:
</gallery>
</gallery>


Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10 cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.
Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10 cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku, hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.


= Andmed kardiogrammil =
= Andmed kardiogrammil =
[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumb|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.]]
[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumb|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.]]
Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud [[Andmed|andmetest]]. [[Eesti]]s pole olemas [[õigusakt]]i, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav [[Informatsioon|info]] peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibratsioonikõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja [[isikukood]], teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise [[kiirus]]. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja [[süda]]me löögisagedus.
Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud [[Andmed|andmetest]]. [[Eesti]]s pole olemas [[õigusakt]]i, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav [[Informatsioon|info]] peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibreerimiskõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja [[isikukood]], teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise [[kiirus]]. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja [[süda]]me löögisagedus.


Uuringuga saab hinnata:
Uuringuga saab hinnata:
28. rida: 28. rida:
* südamekambrite ülekoormust ja suurenemist
* südamekambrite ülekoormust ja suurenemist


= Kardiogrammi elemendid =
= Kardiogrammil esinevad lained e sakid, intervallid ja segmendid =
=== Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg ===
=== Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg ===
[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.]]
[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.]]
75. rida: 75. rida:
Vahemik, mis jääb P-laine alguse ja Q-saki või R-saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR-intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q-laine on nähtav, loetakse intervalli kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestust R-laine alguseni.
Vahemik, mis jääb P-laine alguse ja Q-saki või R-saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR-intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q-laine on nähtav, loetakse intervalli kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestust R-laine alguseni.


PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuvse alusel. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestust PQ(PR)- ajale, kuna intervalli kestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P-laine ja PQ(PR)- segmendi kestus võivad varieeruda isegi 0,02–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P-sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P-lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.
PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuse järgi. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestust PQ(PR)- ajale, kuna intervalli kestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P-laine ja PQ(PR)- segmendi kestus võivad varieeruda isegi 0,02–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P-sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P-lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.


=== QRS- kompleks ===
=== QRS- kompleks ===
[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumb|200px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid]] PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.<br />
[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumb|200px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid]] PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.<br />
QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgnevate põhimõtete alusel.
QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgmiste põhimõtete järgi.
* PQ(PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega.
* PQ(PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega.
* Q-sakile järgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatakse R-sakiks.
* Q-sakile järgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatakse R-sakiks.
* R-sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatakse S-tähega.
* R-sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatakse S-tähega.
* Lui S-sakile järgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R-priim).
* Lui S-sakile järgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R-priim).
Q-sakk on esimene laine QRS-kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q-sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q-sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q-sakk näha I, aVL, V<sub>5</sub> ja <sub>6</sub> lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q-saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q-sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q-sakk peaks kestma vähemalt 0,04 s. Patoloogilise Q-saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS-kompleksi R-sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q-sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q-sakk on [[müokardi infarkt]]i hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q-sakk, siis aVR ei ole Q-saki hindamiseks sobiv lülitus.
Q-sakk on esimene laine QRS-kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q-sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q-sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q-sakk näha I, aVL, V<sub>5</sub> ja <sub>6</sub> lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q-saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q-sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q-sakk peaks kestma vähemalt 0,04 s. Patoloogilise Q-saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS-kompleksi R-sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q-sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q-sakk on [[müokardi infarkt]]i hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul päeva infarkti. Kuivõrd aVR-lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q-sakk, siis aVR ei ole Q-saki hindamiseks sobiv lülitus.


==== Muutused QRS-kompleksis ====
==== Muutused QRS-kompleksis ====
102. rida: 102. rida:
*intraventrikulaarne blokaad
*intraventrikulaarne blokaad
*[[His'i kimbu blokaad|His'i kimbu parema või vasaku sääre blokaadid]]
*[[His'i kimbu blokaad|His'i kimbu parema või vasaku sääre blokaadid]]
*[[WPW-sündroom|Wolff-Parkinson-White'i sündroomi]] korral
*[[WPW-sündroom|Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroomi]] korral
*[[Medikament|medikamentide toime]] ([[novokaiinamiid]], [[hinidiin]])
*[[Medikament|medikamentide toime]] ([[novokaiinamiid]], [[hinidiin]])


'''Kõrge R-sakk V<sub>1</sub>-,V<sub>2</sub>-,V<sub>3</sub>-lülitustes:'''
'''Kõrge R-sakk V<sub>1</sub>-,V<sub>2</sub>-,V<sub>3</sub>-lülitustes:'''
*Wolff-Parkinson-White'i sündroomi A-tüübi korral
*Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroomi A-tüübi korral
*[[Müokardiinfarkt|vasaku vatsakese tagaseina infarkti]] koral
*[[Müokardiinfarkt|vasaku vatsakese tagaseina infarkti]] koral
*parema vatsakese hüpertroofia
*parema vatsakese hüpertroofia
130. rida: 130. rida:
*anteroseptaalne infarkt
*anteroseptaalne infarkt
*parema vatsakese hüpertroofia
*parema vatsakese hüpertroofia
*Wolff-Parkinson-White'i sündroom
*Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroom


'''Negatiivne T-sakk''':
'''Negatiivne T-sakk''':

Redaktsioon: 7. august 2015, kell 19:04

Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis. Andmekandjana kasutatakse Eestis tavaliselt paberit. Kõnekeeles nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmiks või EKG-ks. Elektrokardiogrammi kujutav joon on iseloomuliku kujuga ning see jaotatakse mõtteliselt laineteks e sakkideks, segmentideks ja intervallideks. Lainetel, segmentidel ja intervallidel hinnatakse amplituudi, kestust ja kuju. Paljude inimeste uurimise tulemusena on kokkuleppeliselt kehtestatud normväärtused, mille alusel kardiogrammi hinnatakse.

EKG salvestamine

Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.

Kardiogramm salvestatakse Eestis tavaliselt paberile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus elektrienergiast. Elektroonilise vahendi eelis seisneb andmete suuremas säilimise tõenäosuses kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG printeriga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast A4-formaadis paberilehti või 5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on trükikojas kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1 mm ruumi, nii et paberile moodustuvad 1 mm küljemõõduga ruudud. Iga 5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt roosa või roheline, kuid sobivad ka kõik teised värvid. Paberi ülaserva on kantud vahel mustade ristkülikute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise kiirust. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.

Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 millivoldist pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest parameetritest lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatmata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu programmeeritakse iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusse kalibreerimiskõvera. Kalibreerimiskõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt, mitmemillimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.

Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab vaatlusel eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 cm) paberilinti silmade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu meetrit. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10 cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku, hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate mõõtmete tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt haiglates. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.

Andmed kardiogrammil

Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.

Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud andmetest. Eestis pole olemas õigusakti, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav info peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibreerimiskõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja isikukood, teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise kiirus. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja südame löögisagedus.

Uuringuga saab hinnata:

  • südame rütmi
  • südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia)
  • südamelihase infarkti (Äge südameinfarkt? Varem läbipõetud südameinfarkt)
  • südamekambrite ülekoormust ja suurenemist

Kardiogrammi elemendid

Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg

Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.
Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.

P-laine

P-laine ehk P-sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. P-sakk esineb positiivses, negatiivses, bifaasilises ja isoelektrilises vormis. Nimetatud laine kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. P-laine jaotatakse vertikaalsuunas mõtteliselt pooleks. Esimene pool näitab parema ja teine pool vasaku koja seinte elektrilist aktiivsust. Vasakpoolse koja aktiivsuse domineerimine P-laine teises pooles tuleneb vasaku koja suuremast muskulatuurist ja seega ka suuremast energiakogusest. Registreeritav pinge loetakse normaalseks, kui see jääb alla 0,25 mV (2,5 mm e 2,5 väikese ruudu kõrgune amplituud EKG-paberil). P-laine maksimaalseks normikohaseks kestuseks on 0,12 s. P-laine on tavaliselt positiivne vasakpoolsetes (aVL, I, V5, V6) ja alumistes (II, III, aVf) lülitustes. Bifaasiline on P-sakk sagedasti III ja V1 lülituses, kuna elektrivool liigub nende lülituste suhtes risti. Kõige positiivsem (kõrgeima amplituudiga) on P-sakk II lülituses ja kõige negatiivsem aVr lülituses. P-saki elektrilise telje nurk on normaalselt 0–70°.

P-saki morfoloogia ülevaatlik võrdlustabel
Nimetus P-saki iseloomustus Näidis
Isoelektriline P-sakk Olukord, kus eeldatava P-saki paiknemiskohal registreeritakse isoelektriline joon on tingitud elektrilise aktiivsuse puudumisest, kuid sagedasti ka patsiendi rasvumusest, mis ei võimalda nõrka elektrilist aktiivsust registreerida.
Negatiivne P-sakk Negatiivne P-sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist eemale. Tervel südamel esineb negatiivne P-sakk lülituses aVr. P-sakk võib olla negatiivne ka III lülituses, kuid on sagedamini siiski bifaasiline (vt järgnevat)
Positiine P-sakk Positiivne P-sakk tekib, kui elektrivool liigub elektroodi poole. Normaalselt on P-sakk positiivne peaaegu kõigis lülitustes va III ja V1 ja aVr.
Bifaasiline P-sakk Bifaasiline P-sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist mööda. Normaalselt registreeritakse bifaasiline P-sakk lülitustes III ja V1.
P-mitrale P-mitrale on haigusele viitav P-saki kuju. Kaksiktipuga P-sakk tekib, kui vasaku koja lihaskond tugevneb ja omab märgatavalt suuremat elektrilist aktiivsust. Vasaku koja lihaskonna isoleeritud suurenemine on tihti, kuid mitte alati kitsenenud vasaku atrioventrikulaarklapi e mitraalklapi tagajärjeks. Sellest ka nimetus P-mitrale. Vasak koda peab vajaliku koguse verd suruma läbi normaalsest kitsama ava. P-mitralet diagnoositakse, kuikaksiktipulise saki teine sakk kestab vähemalt 0,04 s.
P-pulmonale P-pulmonale on haigusele viitav P-saki kuju. Rohkem kui 2,5 mV pinge registreeritakse parema koja muskulatuuri tugevnemise korral. Selle sagedaseks põhjuseks on parema atrioventrikulaarklapi kitsenemine või kopsuveresoontes (pulmones – lad k kopsud) kujunenud kõrge vererõhk. Mõlemal juhul töötab parema koja lihaskond ülekoormuse tingimustes. Et diagnoosida P-pulmonalet, peaks pinge olema üle 2,5 mV vähemalt II, III ja aVf lülituses.

PQ (PR)- segment

Isoelektrilist joont, mis jääb P-laine lõpu ja Q-saki või R-saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR-segmendiks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Kui Q-laine on nähtav loetakse segmendi kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse segmendi kestust R-laine alguseni.

PQ (PR)- segment näitab aega, mis kulub kodade depolarisatsiooni lõpust vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ (PR)- segmendi ajal liigub erutuslaine mööda erutusjuhteteid vatsakesteni. Niisiis nätab PQ(PR)- segmendi pikkus e PQ(PR)- aeg erutuslaie liikumiseks kulunud aega atrioventrikulaarsõlme ja Purkinje kiudude vahele jäävates erutusjuhteteedes.

PQ (PR)- segmenti iseloomustavateks suurusteks on kestus, depressioon ja elevatsioon. PQ (PR)- segment kestab normaalselt kuni 0,08 sekundit. PQ(PR) segmendi depressioon on hapnikupuuduses e isheemia tingimustes töötava koja tunnuseks. Elevatsioon viitab kodade piirkonnas asuvale südamelihase infarktile. Südame kodade isheemia ja infarkt on vatsakeste isheemia ja infarkti sagedusega võrreldes äärmiselt harvad.

PQ (PR)- intervall

Vahemik, mis jääb P-laine alguse ja Q-saki või R-saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR-intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q-laine on nähtav, loetakse intervalli kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestust R-laine alguseni.

PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuse järgi. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestust PQ(PR)- ajale, kuna intervalli kestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P-laine ja PQ(PR)- segmendi kestus võivad varieeruda isegi 0,02–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P-sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P-lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.

QRS- kompleks

Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid

PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.

QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgmiste põhimõtete järgi.

  • PQ(PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega.
  • Q-sakile järgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatakse R-sakiks.
  • R-sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatakse S-tähega.
  • Lui S-sakile järgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R-priim).

Q-sakk on esimene laine QRS-kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q-sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q-sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q-sakk näha I, aVL, V5 ja 6 lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q-saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q-sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q-sakk peaks kestma vähemalt 0,04 s. Patoloogilise Q-saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS-kompleksi R-sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q-sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q-sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul päeva infarkti. Kuivõrd aVR-lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q-sakk, siis aVR ei ole Q-saki hindamiseks sobiv lülitus.

Muutused QRS-kompleksis

QRS-kompleksi kõrgevoltaažilisus:

  • kõrge QRS-kompleks I põhilülituses ja vasakpoolsetes rinnalülitustes viitab vasaku vatsakese hüpertroofiale
  • III põhilülituses ja parempoolsetes rinnalülitustes esinev kõrge QRS on parema vatsakese hüpertroofia tunnus

QRS-kompleksi madalavoltaažilisus:

QRS-kompleksi laienemine:

Kõrge R-sakk V1-,V2-,V3-lülitustes:


Muutused S-sakis

Sügav S-sakk:

  • I põhilülituses His'i kimbu parema sääre mittetäieliku blokaadi korral
  • I põhilülituses ja samal ajal Q-sakk III põhilülituses viitab akuutsele cor pulmonalele
  • V5-ja V6-lülituses esineb Hisi kimbu parema sääre blokaadi korral, parema vatsakese hüpertroofia korral
  • V2- ja V2-lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia korral ja His'i kimbu vasaku sääre mittetäieliku blokaadi korral

T-laine

T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming. Tema amplituud jääb vahemikku 1/6-2/3R-st.

Muutused T-laines

Kõrge T-sakk:

Negatiivne T-sakk:

  • I põhilülituses, aVL ja V4 koos kõrge R-sakiga viitavad vasaku vatsakese eesseina infarktile
  • I põhilülituses, aVL ja V5-6 koos QRS-kompleksi deformatsiooni ja laienemisega esinevad kroonilise cor pulmonale korral
  • III põhilülituses, II, V1-3 ST-segmendi lamenemisega esinevad ägeda cor pulmonale korral
  • kõikides lülitustes koos voltaaži madaldumisega või selleta viitavad kroonilisele perikardiidile

ST-segment

ST-segment viitab sellele, et erutusest on haaratud kogu vatsakeste müokard.

Muutused ST-segmendis

ST-segmendi loogeline depressioon < 0,1 mV:

  • vasaku vatsakese hüpertroofia
  • parema vatsakese liigkoormus ja hüpertroofia

ST-segmendi künataoline depressioon:

Horisontaalne ulatuslik ST-segmendi depressioon:


QT-intervall

QT-intervalli mõõdetakse QRS-kompleksi algusest T-laine lõpuni. Normaalne QT-intervall kestab u 0,4 sekundit ning seda kasutatakse pika ja lühikese QT sündroomi diagnoosimisel.

Muutused QT-intervallis

Elektrilise süstoli pikenemine > 10% normist ST-segmendi arvel:

Elektrilise süstoli pikenemine T-laine arvel:

  • äge müokardiit
  • vasaku vatsakese hüpertroofia
  • müokardi kahjustused