2011. aasta Sendai maavärin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
63. rida: 63. rida:
[[Kategooria:Jaapani maavärinad]]
[[Kategooria:Jaapani maavärinad]]
[[Kategooria:2011]]
[[Kategooria:2011]]


[[mk:Земјотрес во Сендај 2011]]

Redaktsioon: 3. august 2015, kell 20:23

Maavärina epitsenter ja mõnede järeltõugete epitsentrid kaardil
Vaade Sendaile 12. märtsil
Piirkond Sendai sadama lähedal 13. märtsil
Tuumajaamade asukohad

2011. aasta Sendai maavärin (jaapani 東日本大震災 Higashi Nihon Daishinsai 'Suur Ida-Jaapani maavärin') oli 9-magnituudine maavärin[1], mis toimus Jaapanis reedel, 11. märtsil 2011 kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 Eesti aja järgi).[2]

Maavärin

See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina epitsenter oli 130 kilomeetrit Sendaist ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast Tōkyōst. Maavärina hüpotsenter asus umbes 24,4 km sügavusel.[3][4] Toimunud on vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami. Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627, 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha.[5] Miyagi prefektuuris on kadunute arv teadmata.[2] Ainuüksi Minamisanriku linnas on kadunud umbes 10 000 inimest. [6] Lennu- ja rongiühendus on hakanud taastuma, paljud Tōkyō rongiliinid ja lennujaamad avati ruttu. Samuti lülitus automaatselt välja 11 tuumaelektrijaama ja Tōkyō lähedal Ichihara linnas põles Cosmo naftatöötlemistehas.

Tsunami

Maavärin, mis toimus 24,4 km sügavusel Jaapani lähedal ookeanis koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E, tingis Jaapanis ja veel üle 20 riigis väga range tsunamihoiatuse.

Jaapani põhjaosa rannikut tabas 0,5 meetri kõrgune tsunami, Iwate prefektuuri tabas 4 meetri kõrgune laine ja Sendai lennuväljal nähti kõige kõrgemat, 10 meetrist lainet, mis võttis kaasa autosid ja lükkas eest majad. Sendais leiti tsunami järel kuni 300 surnukeha.[2]

Tsunamihoiatus anti peaaegu kõikides Vaikse ookeani äärsetes riikides ja saartel – Taiwanis, Filipiinidel, Indoneesias, Hawaiil ja Venemaa Vaikse ookeani poolsel rannikul, samuti Paapua Uus-Guineas, Austraalias, Uus-Meremaal, Fidžil, Mehhikos, Guatemalas, El Salvadoris, Costa Ricas, Nicaraguas, Panamas, Hondurases, Tšiilis, Ecuadoris, Colombias ja Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. [2]

Tagajärjed

Pärast maavärinat suleti Tōkyō Narita lennujaam, Tōkyōs peatati metroo- ja rongiliiklus kuni päeva lõpuni.[2]

Minamisanriku

Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7]

Tuumajaamad

Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama (Fukushima I tuumaelektrijaam, Fukushima II tuumaelektrijaam, Onagawa tuumaelektrijaam ja Tōkai tuumaelektrijaam) suleti.[2]

Fukushima I

 Pikemalt artiklis Fukushima I AEJ tuumaõnnetus

Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud.[8] 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest.[9]

14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfääris sisalduva hapnikuga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit ümbritsev hoone, kuid reaktor jäi ise plahvatuses terveks. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud.[10]

15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati. Põlengu ajal vabanes märkimisväärne kogus radioaktiivset saastet. Jaama on jäänud ligi 50 spetsialisti, kes üritavad reaktorite jahutust kontrolli all hoida.[11] Hiljem täpsustati, et põles neljanda reaktori kasutatud tuumakütuse hoidla, mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri.[12]

Onagawa

Peale maavärinat puhkes Onagawa tuumajaama turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati.[13]

13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord, kuna jaama ümbruses tõusis radioaktiivse kiirguse tase üle lubatud normi.[14]

Viited

  1. USGS andmed
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Jaapanit tabas võimas maavärin ja hiidlaine
  3. Japan earthquake: Tsunami hits north-east
  4. Magnitude 8.9 - NEAR THE EAST COAST OF HONSHU, JAPAN
  5. Jaapani Miyagi prefektuuris leiti 2000 surnukeha
  6. Problems for second Japan reactor, BBC uudised
  7. ""10,000 people unaccounted for in Japan port of Minamisanriku: NHK"". ABS-CNB News (inglise). Vaadatud 14.03.2011.
  8. Jaapani tuumajaamas toimus plahvatus
  9. ""Japan battles nuclear crisis"". ABC News (inglise). Vaadatud 14.03.2011.
  10. ""New explosion shakes stricken Japanese nuclear plant"". Yahoo! News (inglise). Vaadatud 14.03.2011.
  11. ""Japan rocked by fresh blast at Fukushima nuclear plant"". www.guardian.co.uk (inglise). Vaadatud 15.03.2011.
  12. ""Agency Says Stored Nuclear Fuel Burned in Japan"". ABC News (inglise). Vaadatud 15.03.2011.
  13. ""Fire at nuclear power plant extinguished"". www.theaustralian.com.au (inglise). Vaadatud 14.03.2011.
  14. ""Fears of leak at second Japanese nuclear plant"". www.english.rfi.fr (inglise). Vaadatud 14.03.2011.

Välislingid