Sigade Aafrika katk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. august 2015, kell 11:29

Sigade Aafrika katkuks (ka Aafrika seakatk, ladina keeles Pestis Africana Suum, lüh SAK) nimetatakse sigalaste kergesti levivat nakkushaigust, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.^[1]^[2]

Nakkuse siirutajad

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Sigalased võivad nakatuda viirustkandvate puukide hammustuse kaudu.

Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus), laanesiga (Hylochoerus meinertzhageni), jõesiga (Potamochoerus porcus) ja pekaari sea liigid (Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris) võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine

Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu.

Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ning seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.

Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.

Sigade Aafrika katku puhangud (osaline)

2014

Juunikuus 2014 avastati sigade Aafrika katku viirus Lätis elavatel sigadel. Seoses sellega nõuab Läti põllumajandusministeerium valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist.^[3]

Sigade Aafrika katk avastati 24. juulil Leedu suurimast seafarmist, mis asub Ignalina piirkonnas ja kuulub ettevõttele Idavang. Hispaania labori kinnitusel, on katku genotüüp sama, mis registreeritud ka Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja Poolas.^[4]

Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet)

Sigade Aafrika katk diagnoositi septembri alguses Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal^[5] ja 7. septembril leiti katku nakatunud surnud metssiga ka Viljandimaal, Tarvastu vallas.^[6]

18. september – SAK tuvastatud Ida-Virumaal leitud metsseal.^[7]
17. november 2014 on leitud Valgamaalt Helme vallast (taudistunud ala nr 1) üks sigade Aafrika katku surnud metssiga.^[8]
20. novembril leitud katk varasemalt taudistunud alalt Viljandimaal kahel metsseal;
24. novembril leitud katk varasemalt taudistunud alalt Viljandimaal kahel metsseal;
26. november – varasemalt taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud ja ühel leitud metsseal;
27. november – varasemalt taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud metsseal;
28. november – katk varasematelt taudistunud aladelt Viljandimaal ühel leitud metsseal ja Võrumaal ühel leitud metsseal;
1. detsember: diagnoositi sigade Aafrika katk varasemalt taudistunud alalt Ida-Virumaal ühel kütitud metsseal ja Võrumaal Antsla vallas (sigade Aafrika katku taudistunud alaga number 6) ühel leitud metsseal;
2. detsember – katk Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) leitud ühel ja kütitud kahel metsseal;
5. detsember – katk diagnoositud varasematel taudistunud aladel järgmiselt: Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kolmel leitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal,

Viljandimaal ühel kütitud metsseal.

8. – 12. detsember – sigade Aafrika katk Viljandimaal ühel kütitud metsseal ja Valgamaal ühel leitud metsseal.
12. detsember: diagnoositi sigade Aafrika katk Ida-Virumaal Toila vallas ühel leitud metsseal – metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 7;
15. – 21. detsember – katk varasemalt taudistunud aladelt nr 1 1 leitud metsseal ja taudistunud alal nr 2 ühel leitud metsseal.
29. detsember 2014 – 2. jaanuar 2015 diagnoositi sigade Aafrika katk varasemalt taudistunud alalt Valgamaal (taudistunud ala nr 1) kolmel leitud metsseal.
5. – 9. jaanuar 2015 – sigade Aafrika katk varasemalt taudistunud alalt: Valgamaal kolmel leitud metsseal, Viljandimaal ühel kütitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kolmel kütitud metsseal ja (taudistunud ala nr 7) ühel leitud metsseal.
12. – 16. jaanuar – sigade Aafrika katk varasemalt taudistunud alalt Viljandimaal ühel kütitud metsseal.
19. – 23. jaanuar – diagnoositi SAK varasemalt taudistunud alalt Võrumaal ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal, Viljandimaal kolmel leitud ja kahel kütitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kahel kütitud ja (taudistunud ala nr 7) ühel kütitud metsseal.
26. – 30. jaanuar – SAK diagnoositud varasemalt taudistunud alalt Võrumaal ühel leitud metsseal ja Viljandimaal ühel kütitud ja kolmel leitud metsseal.
2. – 6. veebruar – diagnoositi SAK varasemalt taudistunud alal Valgamaal kolmel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal.
9. – 13. veebruar – SAK varasemalt taudistunud alalt Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel kütitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) kümnel kütitud metsseal.
16. – 20. veebruar – SAK varasemalt taudistunud alal Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel kütitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
23. – 27. veebruar – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal, Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal.
2. – 6. märts – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kümnel leitud metsseal.
9. – 13. märts – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kümnel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal.
16. – 20. märts – SAK Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kuuel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) üheksal leitud metsseal.
23. – 27. märts – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 4) neljal leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud metsseal.
30. märts – 2. aprill – SAK diagnoositud Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud metsseal ja Võrumaal (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal.
6. – 10. aprill – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
15. aprill – SAK diagnoositud Valgamaal Puka vallas ühel leitud metsseal. Selle metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 8.
13. – 17. aprill – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud metsseal ja Tartumaal (Valgamaa taudistunud ala nr 8) ühel Võrtsjärvest leitud metsseal.
20. – 24. aprill – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 8) seitsmel leitud metsseal.
27. – 30. aprill – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
6. mai – SAK diagnoostiud Viljandimaal Viljandi vallas ühel leitud metsseal; metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kuuele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. Selle metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 9.
4. – 8. mai – SAK Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal ja Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel kütitud metsseal.
11. – 15. mai : SAK Tartumaal (taudistunud ala nr 8) kahel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kahel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) neljal leitud metsseal.
21. mai – SAK diagnoositud Pärnumaal Vändra vallas ühel leitud metsseal . Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale neljale. Vändra valla metssea leiukoha ümber jäävale 200 ruutkilomeetri suurusele alal on seakasvatusettevõttele kehtestatud kitsendused ja ala on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 10.
18. – 22. mai – SAK Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal ning (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja ühel kütitud metsseal.
25. – 29. mai – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja ühel kütitud ning (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal, Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud ning ühel leitud ning (taudistunud ala nr 8) kahel leitud metsseal.
1. – 5. juuni – SAk diagnoositud Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kolmel leitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal ja Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal.
8. – 12. juuni – SAK diagnoositud Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) üheksal leitud ja (taudistunud ala nr 9) ühel kütitud metsseal ja Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
15. – 19. juuni – SAK Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud metsseal ja Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) neljal leitud metsseal.
22. – 26. juuni – SAK diagnoositud Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) ühel leitud metsseal.
29. juuni – 6. juuli – SAK Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kaheksal leitud ja kolmel kütitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) ühel leitud ja kaheksal kütitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 1) ühel leitud ja ühel kütitud, (taudistunud ala nr 4) ühel leitud, (taudistunud ala nr 6) ühel leitud ja (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal.
8. juuli – SAK diagnoositud Järvamaal Koeru vallas ühel leitud metsseal. Koeru valla metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 11.
6. – 13. juuli – SAK diagnoositud Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) kuuel leitud ja (taudistunud ala nr 9) ühel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kolmel leitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) ühel leitud ning ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) kahel leitud metsseal.
13. – 17. juuli – SAK diagnoositud Võrumaal (taudistunud ala nr 5) neljalt leitud ning ühel kütitud ja (taudistunud ala nr 6) ühel leitud metsseal, Tartumaal (taudistunud ala nr 8) ühel leitud metsseal, Viljandimaal (taudistunud ala nr 2) ühel leitud ja ühel kütitud metsseal, Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kolmel leitud metsseal ja Ida-Virumaal (taudistunud ala nr 3) ühel kütitud metsseal.
17. – 22. juuli – SAK diagnoositud Tartumaal (taudistunud ala nr 8) kuuel leitud metsseal, Võrumaal (taudistunud ala nr 5) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 6) kuuel leitud metsseal ja Valgamaal (taudistunud ala nr 4) kahel leitud ja (taudistunud ala nr 1) ühel kütitud metsseal.
22. juuli – SAK diagnoositud Võrumaal Võru vallas ühel kütitud metsseal; metssea küttimiskoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 12.
28. juuli – SAK diagnoositud Raplamaal Kehtna vallas ühel leitud metsseal; metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 13.^[9]

Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet)

21. juuli – kinnitas Veterinaar- ja Toiduamet sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kodusigadel kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal. Kõikides taudipunktides kehtestatakse karantiin ja vastavalt sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhendile kõik sead hukatakse ja hävitatakse ning peale farmi loomadest tühjendamist viiakse läbi hoone puhastamine ja desinfitseerimine.^[10]

21. juuli – SAK diagnoositud Valgamaal Taheva vallas väikemajapidamises (siga suri, korjus hävitati), Viljandimaal Viljandi vallas 355 pealises seafarmis (kõik sead hukati, korjused hävitati) ja Kolga-Jaani vallas olevas 191 pealises seafarmis (kõik sead hukati, korjused hävitati).

28. juuli – SAK diagnoositud kodusigadel Viljandimaal Viljandi valla väikemajapidamises, kus peeti 6 siga (kodu- ja metssea ristandid) (sead hukati, korjused hävitati).^[11]

Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas asuvast seafarmist võetud proovides leiti viie looma proovidest katku tekitaja ja farmi ligi 1186 siga hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.^[12]

Esimesed katku tõttu surnud mahepidamisel olevad sead registreeriti ka Järvamaal Roosna-Alliku vallas Valasti külas asuvas 385 pealises seafarmis - sead hukatakse.^[13]

Nakatumisvõime ja paljunemine rakkudes

Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas (sh suitsusinkides, suitsuvorstides) säilib viirus 5–6 kuud.

Nakatunud sigades paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagides, ka endoteelirakkudes, hepatotsüütides, neerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi teistesse kudedesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.

Peiteaeg

Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral aga 3–4 päeva.

Sümptomid

Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist.

Sümptomid ägeda vormi korral

palavik üle 40 ⁰ C (41–42⁰C);
farmisead kogunevad kobarasse, neil esineb isutus, loidus, naha sinakaks muutumine ja liigutuste koordineerimishäired 24–48 tundi enne surma;
lisanduvad kiire pinnapealne hingamine, köha, hingamisraskused
silmapõletik koos nõre eritumisega ka nõrevoolus (vahel verine) sõõrmetest
tiinetel emistel iseeneslikud abordid
kõhukinnisus, vahel oksendamine ja (verine) kõhulahtisus
verevalumid nahas, sh kõrvade laiguliseks muutumine
kooma ja surm 1–7 kliinilise haigestumise päeval
suremus kuni 100%.

Sümptomid alaägeda vormi korral

taastekkiv või ka püsiv palavik – 3–4 nädalat
depressioon, isutus, loidus
hingamisteede põletik
tiinetel loomadel abort.

Sümptomid kroonilise vormi korral

abordid, artriit, liigeste turse, kasvupeetus
hingamisteede põletik
tursed nii jäsemetel, näo ja alalõuapiirkonnas;
haavandid nahas või nekroos
suremus madal.

Kliiniline diagnoosmine

Sigade Aafrika katku ei saa kliinilise pildi alusel sigade klassikalisest katkust eristada. Samuti on vaja läbi viia eristusdiagnoos, välistamaks järgmised sigade haigused^[14] :

aktinobatsilloos
Aujeszky haigus
Heamophilus parasuis infektsioon
kolienterotokseemia
listerioos
punataud
salmonelloos
sigade dermatiidi ja nekropaatia sündroomist
sigade klassikaline katk jt.

Laboratoorne diagnoosmine

Vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni soovitustele vajab positiivne tulemus kinnitust PCR-testiga.

Sisseveo ja väljaveopiirangud

Veterinaar- ja Toiduamet on seoses uute sigade Aafrika katku puhangute kahtlusega Leedu Vabariigis alates 24. juulist 2014 keelanud Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sisseveo Eestisse.^[15]

Eksperimentaalne sigade Aafrika katk

Ühes uuringus nakatati 21 siga sigade Aafrika katku viiruse isolaadiga Spain-70. Sigade tapmise järel tuvastati neil ka tüümuse lesioone, kuid arvatakse, et need koos tümotsüütide rohke apoptoosiga, ei mängi akuutse nakkuse korral määravat rolli.^[16]

Viited

↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
↑ Liisu Arumäe, Leedus diagnoositi metssigadel ülinakkav sigade Aafrika katk, 24. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
↑ Matti Aivar Lind, Läti kaalub seakatku tõttu eriolukorra kehtestamist Leedu keelas sisseveo, Eesti seadis piirangud!, 29. juuni 2014, www.DELFI.ee, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)
↑ Hispaania labor: Leedu superfarmist avastatud sigade katk pärineb Venemaalt, ärileht.ee, 02. august 2014, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)
↑ Kristin Aasma (8. september 2014). "Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk". Õhtuleht. Vaadatud 09.09.2014.
↑ Kadri Hansalu (10. september 2014). "Ka Viljandimaalt leiti seakatku surnud metssiga". Postimees. Vaadatud 10.09.2014.
↑ Teele Talve (20. september 2014). "Seakatk on tunginud 220 kilomeetrit edasi ja jõudnud Ida-Virumaale". Õhtuleht. Vaadatud 22.09.2014.
↑ "Valgamaal tuvastati veel üks seakatku surnud metssiga". Postimees. 17. november 2014. Vaadatud 24.11.2014.
↑ Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)
↑ Viljandimaal- ja Valgamaal avastati kolmes seafarmis sigade Aafrika katkLisatud kaart asukohtadega!, Maaleht, 21. juuli 2015, veebiversioon (tarve 21.07.2015)
↑ Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)
↑ Tartumaal jõudis seakatk suurfarmi, 1200 looma hukatakse, Õhtuleht.ee, 30. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)
↑ Maarius Suviste, Seakatk võimutseb: päevaga langes ohvriks kaks farmi, 31. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)
↑ Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 16, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
↑ Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
↑ Salguero FJ, Sánchez-Cordón PJ, Sierra MA, Jover A, Núñez A, Gómez-Villamandos JC., Apoptosis of thymocytes in experimental African Swine Fever virus infection., PMID: 14702174, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(inglise keeles)

Välislingid

Sigade Aafrika katk, Põllumajandusministeeriumi veebileht
Sigade Aafrika katk, Veterinaar – ja Toiduamet, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)
FAO Corporate Document Repository, RECOGNIZING AFRICAN SWINE FEVER A Field manual, veebiversioon (vaadatud 25.01.2014) (inglise keeles)
African Swine Fever at Rupinskai Farm in Lithuania, 24.juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014) (inglise keeles)
Kristin Aasma, SIGADE KATK: Läti kuulutas piirialadel välja erakorralise olukorra, 25. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
Arvo Uustalu, KATKUSEA LEIDNUD JAHIMEES: põrsas läks veelompi surema, tal pidi olema kõrge palavik!, 10. september 2014, veebiversioon (vaadatud 10.09.2014)
Katre Tatrik, Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)
Viljandimaa kolmas katkujuhtum tabas väikemajapidamist sealiha suurtootja Ekseko külje all, Maaleht, 28. juuli 2015

Nikolai Laanetu Äärmiselt lühinägelik on arvata, et seakatku levitavad peamiselt inimesed, Postimees, 3. august 2015

Eesti kaart, millele on märgitud taudistunud alad

taudistunud alad

[1] Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 6, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)

[2] Liisu Arumäe, Leedus diagnoositi metssigadel ülinakkav sigade Aafrika katk, 24. jaanuar 2014, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)

[3] Matti Aivar Lind, Läti kaalub seakatku tõttu eriolukorra kehtestamist Leedu keelas sisseveo, Eesti seadis piirangud!, 29. juuni 2014, www.DELFI.ee, veebiversioon (vaadatud 29.06.2014)

[4] Hispaania labor: Leedu superfarmist avastatud sigade katk pärineb Venemaalt, ärileht.ee, 02. august 2014, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)

[5] Kristin Aasma (8. september 2014). "Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk". Õhtuleht. Vaadatud 09.09.2014.

[6] Kadri Hansalu (10. september 2014). "Ka Viljandimaalt leiti seakatku surnud metssiga". Postimees. Vaadatud 10.09.2014.

[7] Teele Talve (20. september 2014). "Seakatk on tunginud 220 kilomeetrit edasi ja jõudnud Ida-Virumaale". Õhtuleht. Vaadatud 22.09.2014.

[8] "Valgamaal tuvastati veel üks seakatku surnud metssiga". Postimees. 17. november 2014. Vaadatud 24.11.2014.

[9] Sigade Aafrika katku leiud metssigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)

[10] Viljandimaal- ja Valgamaal avastati kolmes seafarmis sigade Aafrika katkLisatud kaart asukohtadega!, Maaleht, 21. juuli 2015, veebiversioon (tarve 21.07.2015)

[11] Sigade Aafrika katku leiud kodusigadel (Täiendatud 28.07.2015), veebiversioon (tarve 30.07.2015)

[12] Tartumaal jõudis seakatk suurfarmi, 1200 looma hukatakse, Õhtuleht.ee, 30. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)

[13] Maarius Suviste, Seakatk võimutseb: päevaga langes ohvriks kaks farmi, 31. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)

[14] Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis, Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, lk 16, 2011, Veebiversioon (vaadatud 24.01.2014)

[15] Veterinaar- ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)

[16] Salguero FJ, Sánchez-Cordón PJ, Sierra MA, Jover A, Núñez A, Gómez-Villamandos JC., Apoptosis of thymocytes in experimental African Swine Fever virus infection., PMID: 14702174, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

@@ 167. rida: / 167. rida: @@
 * Katre Tatrik, [http://novaator.ee/ET/meditsiin/miks_sigade_aafrika_katk_inimestele_ohtlik_ei_ole/ Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?], veebiversioon (vaadatud 03.10.2014)
 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/viljandimaa-kolmas-katkujuhtum-tabas-vaikemajapidamist-sealiha-suurtootja-ekseko-kulje-all?id=72010045 Viljandimaa kolmas katkujuhtum tabas väikemajapidamist sealiha suurtootja Ekseko külje all], Maaleht, 28. juuli 2015
+* Nikolai Laanetu [http://arvamus.postimees.ee/3281075/nikolai-laanetu-aarmiselt-luhinagelik-on-arvata-et-seakatku-levitavad-peamiselt-inimesed Äärmiselt lühinägelik on arvata, et seakatku levitavad peamiselt inimesed], Postimees, 3. august 2015
 ; Eesti kaart, millele on märgitud taudistunud alad: