Miilits: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. juuli 2015, kell 10:48

Miilits (vene keeles милиция) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja mitmes endises Varssavi pakti riigis.

Miilits asutati 10. novembril (28. oktoober vkj) 1917 ametliku nimega Tööliste ja Talupoegade Miilits.

NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski auastmed. 1935 võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles 1936. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.

Miilits nimetati politseiks ümber Bulgaarias, Poolas ja Sloveenias 1989, Eestis, Horvaatias, Leedus, Moldovas ja Rumeenias 1990, Lätis 1991, Gruusias 1993, Serbias 1997, Kasahstanis 1998, Aserbaidžaanis 1999 ning Armeenias, Mägi-Karabahhis ja Turkmenistanis 2001. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks 1. märtsil 2011 ja Ukrainas 3. juulil 2015.

Miilitsa nime kasutatakse 2015. aasta seisuga Valgevenes, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Transnistrias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes kuritegevuse järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes korruptsioon miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. 1995. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. 2005. aastal ajalehes Izvestija avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui organiseeritud kuritegevust.

Vaata ka

Kriminaalmiilits
Maamiilits (talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk‑ ja Põhja‑Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal))
Politsei

Välislingid

Miilitsa kõnekeelsed nimetused, Esimene eesti slängi sõnaraamat
В.Т. Власенко , Форма одежды и знаки различия милиции СССР, http://army.armor.kiev.ua/

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 NSV Liidus oli miilits sõjaväestatud organisatsioon. Alguses puudusid miilitsas nagu sõjaväeski [[auaste|auastmed]]. [[1935]] võeti need sõjaväes kasutusele, aga miilitsas alles [[1936]]. aasta lõpul. Need töötati välja sõjaväe auastmeid eeskujuks võttes, kuid nad ei langenud kokku. Miilitsa auastmete süsteemi muudeti mitu korda.
-Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[Turkmenistan]]is [[2001]]. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks [[1. märts]]il [[2011]].
+Miilits nimetati [[politsei]]ks ümber [[Bulgaaria]]s, [[Poola]]s ja [[Sloveenia]]s [[1989]], [[Eesti]]s, [[Horvaatia]]s, [[Leedu]]s, [[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s [[1990]], [[Läti]]s [[1991]], [[Gruusia]]s [[1993]], [[Serbia]]s [[1997]], [[Kasahstan]]is [[1998]], [[Aserbaidžaan]]is [[1999]] ning [[Armeenia]]s, [[Mägi-Karabahh]]is ja [[Turkmenistan]]is [[2001]]. Venemaal nimetati miilits ümber politseiks [[1. märts]]il [[2011]] ja Ukrainas 3. juulil [[2015]].
-Miilitsa nime kasutatakse 2011. aasta 1. märtsi seisuga [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Usbekistan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Transnistria]]s, [[Abhaasia]]s ja [[Lõuna-Osseetia]]s.
+Miilitsa nime kasutatakse 2015. aasta seisuga [[Valgevene]]s, [[Usbekistan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Transnistria]]s, [[Abhaasia]]s ja [[Lõuna-Osseetia]]s.
 Pärast NSV Liidu lagunemist tegutses miilits aastaid alarahastatuna. Samale ajale langes [[kuritegevus]]e järsk kasv. Paljud võimekad töötajad lahkusid miilitsast tasuvamatele töökohtadele. Kontroll miilitsa tegevuse üle praktiliselt puudus. Seetõttu langes oluliselt miilitsa võimekus ja suurenes [[korruptsioon]] miilitsas. Rahva arvamus miilitsast langes märgatavalt. [[1995]]. aasta [[avaliku arvamuse uuring]]u kohaselt arvas üksnes 5% küsitletutest, et miilits tuleb oma tööga hästi toime. [[2005]]. aastal ajalehes [[Izvestija]] avaldatud uuringu järgi kartis 72% venemaalastest miilitsat, peljates, et militsionäärid panevad süütute inimeste vastu toime ebaseaduslikke tegusid. Teine sama aasta uuring jõudis järeldusele, et 41% venemaalastest ja 56% moskvalastest kardab miilitsat rohkem kui [[organiseeritud kuritegevus]]t.