Uno Aava: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
11. rida: 11. rida:
[[1969]] asus töö tõttu neljaks aastaks elama [[Nigeeria]]sse, et ehitada välja Lääne-Aafrikas NL autosi müüvate ja teenindavate jaamade võrk (WAATECO). Asus [[1973]]. aastal tööle [[Tallinna Autobussipark|Tallinna Autobussipargi]] peainseneri ja hiljem direktorina. [[1979]]–[[1983]] töötas [[Ungari]]s NL Kaubandusesinduses Avtoeksport tehnokeskuse peainsenerina autode hoolduse alal. 1983. aastast töötas [[Maardu 1. Autobaas]]i direktorina Sai 1986. aastal Autovedude Valitsuse juhataja asetäitjaks reisijateveo alal. [[1990]]. aastal loodi [[Autoettevõtete Liit]], kus Uno Aava töötas juhataja asetäitjana reisijateveo alal. [[1997]]–[[2001]] oli samas tegevjuht.
[[1969]] asus töö tõttu neljaks aastaks elama [[Nigeeria]]sse, et ehitada välja Lääne-Aafrikas NL autosi müüvate ja teenindavate jaamade võrk (WAATECO). Asus [[1973]]. aastal tööle [[Tallinna Autobussipark|Tallinna Autobussipargi]] peainseneri ja hiljem direktorina. [[1979]]–[[1983]] töötas [[Ungari]]s NL Kaubandusesinduses Avtoeksport tehnokeskuse peainsenerina autode hoolduse alal. 1983. aastast töötas [[Maardu 1. Autobaas]]i direktorina Sai 1986. aastal Autovedude Valitsuse juhataja asetäitjaks reisijateveo alal. [[1990]]. aastal loodi [[Autoettevõtete Liit]], kus Uno Aava töötas juhataja asetäitjana reisijateveo alal. [[1997]]–[[2001]] oli samas tegevjuht.


1968–1990 olnud juhendajaks paljudele Eesti tuntud autosportlastele – [[Heiki Ohu]], [[Toomas Diener]], [[Joel Tammeka]], [[Ants Kulgevee]], [[Vello Õunpuu]], [[Aarne Timusk]], [[Toomas Olbrei]], [[Vello Grünberg]], [[Juhan Sein]], [[Vello Mäeots]], [[Juhan Saar (rallisõitja)|Juhan Saar]], [[Vahur Vaarma]].
1968–1990 olnud juhendajaks paljudele Eesti tuntud autosportlastele – [[Heiki Ohu]], [[Toomas Diener]], [[Joel Tammeka]], [[Ants Kulgevee]], [[Vello Õunpuu]], [[Aarne Timusk]], [[Toomas Olbrei]], [[Vello Grünberg]], [[Juhan Sein]], [[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], [[Juhan Saar (rallisõitja)|Juhan Saar]], [[Vahur Vaarma]].


==Rallikarjäär==
==Rallikarjäär==

Redaktsioon: 28. juuli 2015, kell 14:10

Uno Aava (kuni 1938. aastani Grünmann; sündinud 22. novembril 1928 Vologdas Vene NFSVs) on eesti autorallisõitja.

Elukäik

Ta alustas võistlemist 1952. aastal mootorratastel ja läks 1958. aastal üle autodele. Tema esimene võistlusauto oli Pobeda ehk GAZ M-20.

1957 asus tööle Tallinna Autoremonditehasesse nr.1, kus samal aastal hakati ehitama võidusõiduautot Estonia-1. Osales aktiivselt Estonia–2 ja Estonia-3 valmistamisel ja viimase seeriatootmisesse juurutamisel. Võistles ise masinatel Estonia-1 ja Estonia-5.

Seoses autospordi tormilise arenguga Eestis moodustati 1960. aastal Mootorrattaspordi Föderatsiooni juurde autospordi komitee, milles Uno Aava hakkas tegelema autoralli probleemidega. 1966 asutati Eesti Autospordi Föderatsioon, mille aseesimeheks ja ühtlasi autorallikomitee esimeheks sai 17 aastaks Uno Aava.

1969 asus töö tõttu neljaks aastaks elama Nigeeriasse, et ehitada välja Lääne-Aafrikas NL autosi müüvate ja teenindavate jaamade võrk (WAATECO). Asus 1973. aastal tööle Tallinna Autobussipargi peainseneri ja hiljem direktorina. 19791983 töötas Ungaris NL Kaubandusesinduses Avtoeksport tehnokeskuse peainsenerina autode hoolduse alal. 1983. aastast töötas Maardu 1. Autobaasi direktorina Sai 1986. aastal Autovedude Valitsuse juhataja asetäitjaks reisijateveo alal. 1990. aastal loodi Autoettevõtete Liit, kus Uno Aava töötas juhataja asetäitjana reisijateveo alal. 19972001 oli samas tegevjuht.

1968–1990 olnud juhendajaks paljudele Eesti tuntud autosportlastele – Heiki Ohu, Toomas Diener, Joel Tammeka, Ants Kulgevee, Vello Õunpuu, Aarne Timusk, Toomas Olbrei, Vello Grünberg, Juhan Sein, Vello Mäeots, Juhan Saar, Vahur Vaarma.

Rallikarjäär

  • 1959 võitis Aava koos Väino Paasikuga Tallinna, Eesti NSV ja NSV Liidu meistrivõistlused, neile anti 1960. aastal NSV Liidu meistersportlase nimetus. Sama aasta sügisel võistles Uno Aava võidusõiduautol Estonia-1 Nõukogude Liidu meistrivõistlusel Minski ringrajal.
  • 1963 NL autoralli meistrivõistluste (MV) absoluutne võitja. Kokku NL MV 2 kulda, 4 II kohta, 2 III kohta. 4-kordne Eesti meister, kokku 10 auhinnalist kohta.
  • 1964 anti talle Nõukogude Liidu aumeistersportlase aunimetus ning vabariiklik auto-motospordikohtuniku kategooria.
  • 1969 anti NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus.
  • 1987. aastal anti Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus.
  • 2001. aastal tunnistati Eesti 20. sajandi parimaks rallisõitjaks.

Välislingid