Mississippi osariik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Mississippi-StateSeal.svg pildiga Seal_of_Mississippi_(1818-2014).svg. Põhjus: [[:commons:COM:FR|File
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
Ajalooliselt on tegu põlise [[indiaanlased|indiaanlaste]] asualaga, mille kolm linna, [[Biloxi]], [[Yazoo City|Yazoo]] ja [[Natchez]], on saanud nime piirkonnas elanud indiaani hõimude järgi. Eurooplastest sattusid Mississippi aladele esimesena [[16. sajand]]il hispaanlased [[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]] juhtimisel, kuid esimese püsiva asula lõid prantslased aastal [[1699]]. [[1716]] asutatud Natcheze linn kujunes aastateks selle piirkonna peamiseks keskuseks.
Ajalooliselt on tegu põlise [[indiaanlased|indiaanlaste]] asualaga, mille kolm linna, [[Biloxi]], [[Yazoo City|Yazoo]] ja [[Natchez]], on saanud nime piirkonnas elanud indiaani hõimude järgi. Eurooplastest sattusid Mississippi aladele esimesena [[16. sajand]]il hispaanlased [[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]] juhtimisel, kuid esimese püsiva asula lõid prantslased aastal [[1699]]. [[1716]] asutatud Natcheze linn kujunes aastateks selle piirkonna peamiseks keskuseks.


[[Pariisi rahuleping]]u kohaselt läks Mississippi [[1783]] Ameerika Ühendriikide koosseisu, kuid osariigi õigused omistati talle alles [[10. detsember|10. detsembril]] [[1817]]. Majanduslikult oli osariigi peamiseks tuluallikaks [[puuvill]], mille abil kujunes Mississippist [[19. sajand]]i keskpaigaks USA rikkuselt viies osariik.
[[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahuleping]]u kohaselt läks Mississippi [[1783]] Ameerika Ühendriikide koosseisu, kuid osariigi õigused omistati talle alles [[10. detsember|10. detsembril]] [[1817]]. Majanduslikult oli osariigi peamiseks tuluallikaks [[puuvill]], mille abil kujunes Mississippist [[19. sajand]]i keskpaigaks USA rikkuselt viies osariik.


[[1861]]–[[1865]] kuulus Mississippi [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i, kaotas [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõja]]s 30 000 tööealist meest, laostus seejärel majanduslikult ja on tänaseni üks USA vaesemaid osariike.
[[1861]]–[[1865]] kuulus Mississippi [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i, kaotas [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõja]]s 30 000 tööealist meest, laostus seejärel majanduslikult ja on tänaseni üks USA vaesemaid osariike.

Redaktsioon: 26. juuli 2015, kell 14:57

Mississippi osariik

inglise State of Mississippi


Pindala: 125 546 km²
Elanikke: 2 967 297 (2010)[1]
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Jackson
Mississippi osariigi asendikaart

Mississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on nime saanud looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi. Lõunas piirneb ta Mehhiko lahe, edelas Louisiana, läänes Arkansase, põhjas Tennessee ja idas Alabama osariigiga. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub Mississippi lõunaosariikide hulka.

Mississippi pealinn on Jackson.

Ajalugu

Ajalooliselt on tegu põlise indiaanlaste asualaga, mille kolm linna, Biloxi, Yazoo ja Natchez, on saanud nime piirkonnas elanud indiaani hõimude järgi. Eurooplastest sattusid Mississippi aladele esimesena 16. sajandil hispaanlased Hernando de Soto juhtimisel, kuid esimese püsiva asula lõid prantslased aastal 1699. 1716 asutatud Natcheze linn kujunes aastateks selle piirkonna peamiseks keskuseks.

Pariisi rahulepingu kohaselt läks Mississippi 1783 Ameerika Ühendriikide koosseisu, kuid osariigi õigused omistati talle alles 10. detsembril 1817. Majanduslikult oli osariigi peamiseks tuluallikaks puuvill, mille abil kujunes Mississippist 19. sajandi keskpaigaks USA rikkuselt viies osariik.

18611865 kuulus Mississippi Ameerika Riikide Konföderatsiooni, kaotas Ameerika kodusõjas 30 000 tööealist meest, laostus seejärel majanduslikult ja on tänaseni üks USA vaesemaid osariike.

Mississippit tuntakse Ameerika Ühendriikides ka Magnooliaosariigi (Magnolia State) ja Külalislahkuse osariigi (Hospitality State) hüüdnimede all. Kultuuriliselt on osariigil olulisi teeneid muusika ja kirjanduse ees. Aastaid oli Mississippi USA gospelmuusika, džässi ja bluusi vaimseks keskuseks. Sealt olid pärit ka tuntud kirjanikud Tennessee Williams ja William Faulkner.

Rahvastik

Jackson
Meridian

Aastal 2005 elas osariigis 2 921 100 inimest, elanikkonna üldine kasv on aeglane, mistõttu kolm aastat hiljem oli elanikkond suurenenud vaid umbes 17 000 inimese võrra. 2009. aastal oli Mississippi elanikkonnast 60% europiide, neegrite osakaal oli 37%[2]. Piirkonna põliselanikke, indiaanlasi, on umbes 0,5%[2].

2010. aastal elas Mississippis 2 967 297 inimest.

Suuremad linnad

Koht Linn Elanike arv
(2008)[3]
1 Jackson 173 861
2 Gulfport 70 055
3 Hattiesburg 51 993
4 Biloxi 45 670
5 Southaven 44 076
6 Meridian 38 232
7 Tupelo 36 233
8 Greenville 35 764

Majandus

2009. aastal oli Mississippi SKP 95,0 miljardit USA dollarit.[4]

2011. aasta märtsis oli töötus 10,2%.[5]

Poliitika

Poliitika ja moraali küsimustes peetakse Mississippit üheks USA kõige konservatiivsemaks osariigiks. Poliitilisel maastikul domineerib Vabariiklik Partei, mõjukaim usurühmitus on baptistid.

Osariigi kuberner on 10. jaanuarist 2012 vabariiklane Phil Bryant, enne teda oli aastatel 20042012 kuberneriks vabariiklane Haley Barbour. Ameerika Ühendriikide Senatis esindavad osariiki vabariiklased Thad Cochran ja Roger Wicker.

Haldusjaotus

Osariik jaguneb 82 maakonnaks.

Viited

  1. 2010.census.gov vaadatud 1.05.11
  2. 2,0 2,1 quickfacts.census.gov vaadatud 1.05.11
  3. census.gov vaadatud 1.05.11
  4. bea.gov vaadatud 5.05.11
  5. bls.gov vaadatud 5.05.11

Välislink