Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari ajalugu#Varane ajalugu|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul.
 
Pärast seda läks Otto [[Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka [[Itaalia]] kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto [[Rooma]]s keisriks. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
59 868

muudatust

Navigeerimismenüü