Triangel: erinevus redaktsioonide vahel
peatükk Eesti trianglist |
PResümee puudub |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui [[tantsumuusika]]s. Orkestripillina võeti esmakordselt kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal. |
Triangel oli [[Egiptus]]e [[sistrum]]i järeltulija. Algul oli triangel [[rahvapill]]. Keskaja [[Euroopa]]s mängiti triangleid nii [[vaimulik muusika|vaimulikus]] kui ka [[tantsumuusika]]s. Orkestripillina võeti see esmakordselt kasutusele [[1710]]. aastal [[Hamburg]]i ooperiteatris. Trianglile on [[Partii (muusika)|partii]] kirjutanud [[Mozart]] "[[Haaremirööv]]is", [[Joseph Haydn]] "Sõjaväelises sümfoonias" ja [[Beethoven]] Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas [[19. sajand]]i keskel iseseisva orkestripilli koha, kui [[Liszt]] kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal. |
||
==Triangel Eesti rahvamuusikas== |
==Triangel Eesti rahvamuusikas== |
Redaktsioon: 23. juuli 2015, kell 01:31
Triangel on ebamäärase helikõrgusega löökpill.
Triangel on võrdkülgseks kolmnurgaks painutatud terasvarras, mis on otstest lahti jäetud, et see võnguks täies pikkuses. Harilikult ripub triangel nööri küljes, et muud võnked mõju ei avaldaks. Trianglit lüüakse samast materjalist pulgaga.
|
Ajalugu
Triangel oli Egiptuse sistrumi järeltulija. Algul oli triangel rahvapill. Keskaja Euroopas mängiti triangleid nii vaimulikus kui ka tantsumuusikas. Orkestripillina võeti see esmakordselt kasutusele 1710. aastal Hamburgi ooperiteatris. Trianglile on partii kirjutanud Mozart "Haaremiröövis", Joseph Haydn "Sõjaväelises sümfoonias" ja Beethoven Üheksandas sümfoonias. Algul oli triangel rütmipill, kuid saavutas 19. sajandi keskel iseseisva orkestripilli koha, kui Liszt kirjutas sellele soolo oma Klaverikontserdis Es-duur 1853. aastal.
Triangel Eesti rahvamuusikas
Eesti rahvamuusikas nimetati trianglit helirauaks (ka: tagiraud)[1].
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 34