Väike-Maarja: erinevus redaktsioonide vahel
rahvaarv |
PResümee puudub |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]]. |
Väike-Maarjas on sündinud [[Georg Lurich]] ning [[Kaido Höövelson]], sealses kihelkonnakoolis on õppinud [[A. H. Tammsaare]] ja õpetanud [[Jakob Liiv]]. |
||
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29. |
Väike-Maarjas sadas [[1996]]. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv [[vihm]]a kestvusrekord Eestis. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja |
[[14. sajand Eestis|14. sajand]]ist alates oli Väike-Maarja [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] keskus. |
||
[[1873]]. aastal asutati |
[[1873]]. aastal asutati Väike-Maarjas [[kihelkonnakool]], mille [[kirikuõpetaja]] oli [[Ludwig Fankhaenel]] ja [[köster]] [[Woldemar Eichhorn]]. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks [[Riia õpetajate seminar]]i kasvandik [[Peeter Koit]]. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos. |
||
1896. aastal asutati |
1896. aastal asutati Väike-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla kirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel, kohalik [[põllumeeste selts]], millele ehitati ka 1912. aastal seltsimaja. Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka Väike-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati Väike-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts. |
||
== Majandus == |
== Majandus == |
Redaktsioon: 22. juuli 2015, kell 17:53
Väike-Maarja | |
---|---|
| |
Pindala | 1,8 km² (2020)[1] |
Elanikke | 1550 (1.01.2020)[2] |
| |
EHAK-i kood | 9628[3] |
Koordinaadid | 59° 8′ N, 26° 15′ E |
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Väike-Maarjas asub rahvamaja, Väike-Maarja Gümnaasium, muusikakool, hoolekande- ja tervisekeskus, Väike-Maarja Õppekeskus ja Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekool.
Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich ning Kaido Höövelson, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv.
Väike-Maarjas sadas 1996. aastal 29.–31. oktoobrini 57 tundi järjest. See on kehtiv vihma kestvusrekord Eestis.
Ajalugu
14. sajandist alates oli Väike-Maarja Väike-Maarja kihelkonna keskus.
1873. aastal asutati Väike-Maarjas kihelkonnakool, mille kirikuõpetaja oli Ludwig Fankhaenel ja köster Woldemar Eichhorn. 1883. aastast oli kihelkonnakooli õpetajaks Riia õpetajate seminari kasvandik Peeter Koit. 1901. aastal asutati Väike-Maarjas tütarlastekool, mis ühendati 1907. aastal kihelkonnakooliga. Kihelkonnakooli õpetajad olid veel 14 aasta jooksul Jakob Liiv ja 12 aasta jooksul Märt Meos.
1896. aastal asutati Väike-Maarjas kohaliku köstri Johan Kotli ja Vao valla kirjutaja Johannes Kooki ettevõtmisel, kohalik põllumeeste selts, millele ehitati ka 1912. aastal seltsimaja. Seltsi esimees oli Willem Eichhorn ja tema abiks Jakob Liiv. Põllumeeste seltsi eestvõtmisel asutati 1909. aastal ka Väike-Maarja Laenu-Hoiu ühisus, 1911. aastal Tarvitajate ühisus. 1900. aastal asutati Väike-Maarja tuletõrje selts, 1920. õpetajate selts.
Majandus
Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.
Kultuurimälestised
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.