Aarna: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
rahvaarv
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
'''Aarna''' (ka: '''Kiuma-Aarna''') on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]].
'''Aarna''' (ka: '''Kiuma-Aarna''') on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]].


==Asend==
Külas kasvavad [[Aarna ristipuud]].
Aarna külgneb lõunas [[Kiuma]], [[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]] ja [[Puuri]] külaga, idas [[Mammaste]]ga, põhjas [[Kiidjärve]] ja [[Koorvere]]ga, läänes [[Kõlleste vald|Kõlleste valla]] [[Ihamaru]] ja [[Karilatsi (Kõlleste)|Karilatsi]] külaga. Aarna küla läänepiir kulgeb suuremas osas mööda [[Ahja jõgi|Ahja jõge]], küla loodenurgas on piiriks [[Leevi jõgi]], kirdeosas on piiriks [[Põlva–Reola maantee]].


== Vaata ka ==
==Ajalugu==
Aarna küla ajalugu on seotud [[Kiuma mõis]]aga, kuivõrd endise Kiuma mõisa süda asub tänase Aarna küla alal. Kiuma mõisa on esmakordselt mainitud 1495. aastal.
*[[Karo kakutu pettai]]
<ref>[http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Kiuma_arengukava.pdf Kiuma küla arengukava 2013–2023]</ref>
*[[Kraaviotsa pettai]]

Aarna nimi on seotud Ahja jõel asunud vesiveskiga, kus 17. sajandi esimesel poolel oli möldriks Jacob Ahrna.

Nõukogude perioodil asus külas [[Põlva kolhoos]]i Aarna suurfarm ja kanala.

==Taristu==
Külas asub Põlva Agro OÜ farmikompleks. Aarna lüpsikarjalaut (arhitekt [[Andres Tambek]]) valiti 2003. aastal parimaks puitehitiseks.<ref>[http://www.sirp.ee/archive/2003/19.12.03/Kunst/kunst1-4.html 2003 – arhitektuurivõistluste tihe aasta. Sirp, 19.12.2003]</ref>

Aarna küla läbivad [[Põlva–Saverna maantee]] (89) ja [[Kähri–Koorvere tee]] (18155).

==Loodus==
Küla lääneossa jääb Ahja jõe keskjooksu oru nõlv. Põlva–Saverna maantee ja Ahja jõe ristumise kohta kutsutakse [[Aarna org|Aarna oruks]].<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2782414 E-kultuuripärand. Põlva Talurahvamuuseumi fotokogu. Aarna org]</ref>

Kähri–Koorvere tee ääres asuvad [[Hatiku järved]] ([[Hatiku Edejärv]] ja [[Hatiku Tagajärv]]), [[Kogresoo]]s asub väike rabajärv [[Hatike Kogrõjärv]].
Külast voolab läbi [[Hatiku oja]].

Külas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – [[Karo kakutu pettai]] ja [[Kraaviotsa pettai]]. Põlva–Saverna maantee ääres kasvavad [[Aarna ristipuud]].


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/aasta-puitehitise-10-aastat?id=67782251#!dgs=dgsee-126299:1oJbMVfeK_N80ju11sgQml Aasta puitehitis 2003 – Aarna laut]


{{Põlva vald}}
{{Põlva vald}}

Redaktsioon: 22. juuli 2015, kell 00:33

Aarna

Pindala 24,3 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 233 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 1027[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 4′ N, 26° 57′ E
Aarna (Eesti)
Aarna
Kaart

Aarna (ka: Kiuma-Aarna) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Asend

Aarna külgneb lõunas Kiuma, Tännassilma ja Puuri külaga, idas Mammastega, põhjas Kiidjärve ja Koorverega, läänes Kõlleste valla Ihamaru ja Karilatsi külaga. Aarna küla läänepiir kulgeb suuremas osas mööda Ahja jõge, küla loodenurgas on piiriks Leevi jõgi, kirdeosas on piiriks Põlva–Reola maantee.

Ajalugu

Aarna küla ajalugu on seotud Kiuma mõisaga, kuivõrd endise Kiuma mõisa süda asub tänase Aarna küla alal. Kiuma mõisa on esmakordselt mainitud 1495. aastal. [4]

Aarna nimi on seotud Ahja jõel asunud vesiveskiga, kus 17. sajandi esimesel poolel oli möldriks Jacob Ahrna.

Nõukogude perioodil asus külas Põlva kolhoosi Aarna suurfarm ja kanala.

Taristu

Külas asub Põlva Agro OÜ farmikompleks. Aarna lüpsikarjalaut (arhitekt Andres Tambek) valiti 2003. aastal parimaks puitehitiseks.[5]

Aarna küla läbivad Põlva–Saverna maantee (89) ja Kähri–Koorvere tee (18155).

Loodus

Küla lääneossa jääb Ahja jõe keskjooksu oru nõlv. Põlva–Saverna maantee ja Ahja jõe ristumise kohta kutsutakse Aarna oruks.[6]

Kähri–Koorvere tee ääres asuvad Hatiku järved (Hatiku Edejärv ja Hatiku Tagajärv), Kogresoos asub väike rabajärv Hatike Kogrõjärv. Külast voolab läbi Hatiku oja.

Külas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – Karo kakutu pettai ja Kraaviotsa pettai. Põlva–Saverna maantee ääres kasvavad Aarna ristipuud.

Viited

Välislingid