Friisid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuli 2015, kell 19:20

Mall:Rahvanimed Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Friiside ligikaudne arv Hollandis on 600 000 ja Saksamaal 6000 (1995). Kogu maailmas võib friisi päritolu inimesi olla kuni 1,5 miljonit.

Kõige enam kasutatakse Friisimaa tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslân, millega kitsamalt tähistatakse Friisimaa provintsi Hollandis.

Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma. Tänapäeval kõneleb seda keelt 410 000 inimest, peamiselt Friisimaa ja Groningeni provintsis.

Vaata ka

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Friisid''' ehk '''friislased''' (endanimetus ''Friezen'') on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-[[Holland]]is ja Loode-[[Saksamaa]]l  ning kes on minevikus  asustanud väga suurt osa [[Põhjameri|Põhjamere]] lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
-Friiside ligikaudne arv Hollandis on 600 000 ja Saksamaal 6000 (1995). Kogu maailmas võib friisi päritolu inimesi olla kuni 1,5 miljonit.
+Friiside ligikaudne arv [[Holland]]is on 600 000 ja Saksamaal 6000 (1995). Kogu maailmas võib friisi päritolu inimesi olla kuni 1,5 miljonit.
-Kõige enam kasutatakse Friisimaa tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslân, millega kitsamalt tähistatakse [[Friisimaa provints]]i Hollandis.
+Kõige enam kasutatakse [[Friisimaa]] tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslân, millega kitsamalt tähistatakse [[Friisimaa provints]]i Hollandis.
-[[Friisi keel]] kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma. Tänapäeval kõneleb seda keelt 410 000 inimest, peamiselt Friisimaa ja [[Groningeni provints]]is.
+[[Friisi keel]] kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma. Tänapäeval kõneleb seda keelt 410 000 inimest, peamiselt [[Friisimaa]] ja [[Groningeni provints]]is.
 ==Vaata ka==