Eesti Advokatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti Advokatuur
Asutatud	14. juuni 1919
Tüüp	avalik-õiguslik juriidiline isik
Liikmed	865
Juhtkond	Sten Luiga (esimees)
Veebileht	www.advokatuur.ee

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. juuli 2015, kell 16:56

Eesti Advokatuur (algselt Vannutatud Advokaatide Nõukogu) on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaiteb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.

Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.

Ajalugu

1919–1941

Eesti advokatuuri alguseks oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamine 14. juunil 1919.

Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: Martin Hirsch, Johann Daugull, Jaan Leesment, Leopold Meder, Voldemar Oldekop, Jaan Laur, Tõnis Jürine, Viktor Johanson, Jaan Teemant, Artur Beek, Artur Gabler, Edgard Koch, Balduin Limberg, Hermann Koch, Heinrich von Sievers, Alexander von Bodisco, Bernhard Maydell ning Kaarel Parts.

Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni 1925. aasta lõpuni. 28. jaanuaril 1926 valiti nõukogu esimeheks Alfred Maurer, kes jäi sellele kohale kuni 1941. aastani.

1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 vandeadvokaadi abi. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ning nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariks 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.

1927–1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu osakond, mida juhtis Ferdinand Karlson.

1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must talaar ja barett. Seni (alates 1. septembrist 1928) olid advokaadid kohtus kandnud visiitülikonda, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti^[1].

6. aprillil 1938. aastal võeti vastu Advokatuuri seadus. Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.

Nõukogude periood

Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. Samal päeval toimus esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek. Alates 1947. aastast kolleegiumis toimunud puhastust käigus vahetati advokaatide kaader välja. Kolleegiumist heideti välja 71 advokaati. Toimunu tunnistati põhjendamatuks 22. jaanuaril 1990 toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil.

Pärast taasiseseisvumist

Eesti taasiseseisvumise järel tõusis päevakorda ka Eesti Advokatuuri taastamine. Eesti Advokatuur taastati 10. detsembril 1991. 19. ja 20. veebruaril 1992 toimunud advokaatide üldkoosolekul lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.

Liikmeskond

Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

19. aprilli 2013 seisuga oli Eesti Advokatuuril kokku 865 liiget, neist 532 vandeadvokaati.

Tegevus

Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ning erinevate organisatsioonidega nii Eestis kui välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.

Juhtorganid

Kord aastas peetav advokatuuri liikmete üldkogu valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon, aukohus, eetika- ja metoodikakomisjon ning kantsler.

Esimees esindab advokatuuri, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuulub 11 liiget (6 vandeadvokaati, 2 kohtunikku, 1 õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministeeriumi esindaja) ja see moodustatakse viieks aastaks. Komisjon viib läbi eksameid, hindab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni sobivust ning annab hinnangu advokaadi kutsesobivusele.

Vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks. Komisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist.

Seitsmeliikmeline aukohus (4 vandeadvokaati, 2 kohtunikku ja 1 õigusteadlane) valitakse neljaks aastaks. Aukohus tegeleb advokaatide distsiplinaarsüüteoasjadega ja muude aukohtu pädevusse antud asjadega.

Eetika- ja metoodikakomisjon aitab ja nõustab advokatuuri teisi organeid ning liikmeid advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.

Kantsler nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ta korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd, edastab teateid ja otsuseid ning korraldab advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“.

Rahvusvaheline koostöö

Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association – IBA) liige.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu 1.mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks.

Riigi õigusabi

Eesti Advokatuur korraldab riigi õigusabi vähekindlustatud inimestele. 2010. aasta alguseks loodi selleks spetsiaalne infosüsteem (RIS).

Vastutustundlik ettevõtlus

Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga (LKL) toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ning LKL-i korraldatavaid laste suvelaagreid.

Esimehed

Advokatuuri esimehed peale Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:

Jaak Oja (1992–1994)
Aare Tark (1994–2001)
Üllar Talviste (2001–2004)
Aivar Pilv (2004–2010)
Toomas Vaher (2010–2013)
Sten Luiga (2013–...)

Viited

↑ Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.

Kirjandus

Lauri Vahtre, Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. 2005.
Advokatuurile anti uued alused. Uus Eesti, 9. aprill 1938, nr. 99, lk. 5.
Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr. 57, lk. 3.

Välislingid

[1] Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}}
-{{mahakirjutatud|allikas=arutelulehel öeldakse, et on luba; osaliselt nt siit: https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur}}
 {{Organisatsioon
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 |liikmed         = 865
 |keeled          =
-|juhtkond        = Sten Luiga (esimees) Hannes Vallikivi (aseesimees), Katrin Kahn, Ants Karu, Jüri Leppik, Andrus Lillo, Maivi Ots, Madis Päts, Jaanus Tehver.
+|juhtkond        = Sten Luiga (esimees)
 |peaorgan        =
 |emaorg          =
@@ 28. rida: / 28. rida: @@
 |veebileht       = [http://www.advokatuur.ee www.advokatuur.ee]
 }}
-'''Eesti Advokatuur''' on [[Eesti]] [[Advokaat|advokaatide]] kutseühendus, mis  tegutseb omavalitsuslikel põhimõtetel õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur ise ei osuta õigusteenust – seda teevad kutseühenduse advokaatidest liikmed. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid – advokaate nende kutsealases tegevuses, teostab  järelevalvet ning seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest.
+'''Eesti Advokatuur''' (algselt '''Vannutatud Advokaatide Nõukogu''') on 14. juunil [[1919]] asutatud [[Eesti]] [[Advokaat|advokaatide]] kutseühendus, mis  korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaiteb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab  järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.
+Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.
-Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur temale riigi poolt delegeeritud avalik-õigusliku funktsiooni täitmist, so riigi poolt makstava tasu eest isikute kaitseülesannete täitmist kriminaal- ja väärteomenetlustes ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
+==Ajalugu==
-Eesti Advokatuur asutati 14. juunil 1919.
+===1919–1941===
+Eesti advokatuuri alguseks oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamine 14. juunil 1919.
+Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: [[Martin Hirsch]], [[Johann Daugull]], [[Jaan Leesment]], [[Leopold Meder]], [[Voldemar Oldekop]], [[Jaan Laur]], [[Tõnis Jürine]], [[Viktor Johanson]], [[Jaan Teemant]], [[Artur Beek]], [[Artur Gabler]], [[Edgard Koch]], [[Balduin Limberg]], [[Hermann Koch]], [[Heinrich von Sievers]], [[Alexander von Bodisco]], [[Bernhard Maydell]] ning [[Kaarel Parts]].
-== Eesti advokatuur (1919–1941) ==
-Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamiskoosolek toimus 14. juunil 1919 Tallinnas Ringkonnakohtu hoones (praeguse aadressiga Jaani tänav 7).
+Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni [[1925]]. aasta lõpuni. 28. jaanuaril [[1926]] valiti nõukogu esimeheks [[Alfred Maurer]], kes jäi sellele kohale kuni [[1941]]. aastani.
-Kutsed olid saadetud 34 isikule, kellest ilmus kohale 17: [[Martin Hirsch]], [[Johann Daugull]], [[Jaan Leesment]], [[Leopold Meder]], [[Voldemar Oldekop]], [[Jaan Laur]], [[Tõnis Jürine]], [[Viktor Johanson]], [[Jaan Teemant]], [[Artur Beek]], [[Artur Gabler]], [[Edgard Koch]], [[Balduin Limberg]], [[Hermann Koch]], [[Heinrich von Sievers]], [[Alexander von Bodisco]] ja [[Bernhard Maydell]], peale nende veel [[Kaarel Parts]]. Seega oli nõukogu asutamise hetkel Eestis 35 vannutatud advokaati ja kohal viibis neist 18.
+. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 vandeadvokaadi abi. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ning nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariks 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.
-Koosolekut juhatas Ringkonnakohtu liige [[Karl von Gyldenstubbe]]. Martin Hirschi ettepanekul valiti ilma hääletamata Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment, kuna rohkem kandidaate ei olnud esitatud.
-Jaan Teemant jäi Eesti advokatuuri esimeheks kuni 1925. aasta lõpuni, mil ta sai [[riigivanem]]aks. Tema asemele valiti 28. jaanuaril 1926 [[Alfred Maurer]], kes jäi oma kohale kuni 1941. aastani.
 –1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu osakond, mida juhtis [[Ferdinand Karlson]].
-. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must [[talaar]] ja [[barett]]. Seni (alates 1. septembrist 1928<ref>Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.</ref>) olid advokaadid kohtus kandnud [[visiitülikond]]a, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti.
+. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must [[talaar]] ja [[barett]]. Seni (alates 1. septembrist 1928) olid advokaadid kohtus kandnud [[visiitülikond]]a, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti<ref>Kuidas peab olema riietatud advokaat. Rahvaleht, 22. märts 1928, nr. 35, lk. 1.</ref>.
-. aastal kehtestati Advokatuuri seadus. Vannutatud Advokaatide Nõukogu nimetati ümber Advokatuuri Nõukoguks, vannutatud advokaadid vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.
+. aprillil 1938. aastal võeti vastu Advokatuuri seadus. Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.
+===Nõukogude periood===
-Advokatuuri Nõukogu koos kahe [[Arstide Koda|Arstide Koja]] juhatuse ja kahe [[Rohuteadlaste Koda|Rohuteadlaste Koja]] juhatuse poolt valitud esindajaga valis ühe vabakutsete alalt valitava [[Riiginõukogu]] liikme, kelleks sai Advokaatide Nõukogu esimees [[Alfred Maurer]].
+Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. Samal päeval toimus esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek. Alates 1947. aastast kolleegiumis toimunud puhastust käigus vahetati advokaatide kaader välja. Kolleegiumist heideti välja 71 advokaati. Toimunu tunnistati põhjendamatuks 22. jaanuaril 1990 toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil.
+===Pärast taasiseseisvumist===
-. jaanuaril 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi. [[Eraadvokaat|Eraadvokaadid]] advokatuuri koosseisu ei kuulunud.
+Eesti taasiseseisvumise järel tõusis päevakorda ka Eesti Advokatuuri taastamine. Eesti Advokatuur taastati 10. detsembril [[1991]]. 19. ja 20. veebruaril 1992 toimunud advokaatide üldkoosolekul lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.
-. märtsil 1941 kehtestati Eestis NSVL advokatuuri määrustik, millega Advokatuur asendati Advokaatide Kolleegiumiga.
 == Liikmeskond ==
+Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.
-Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige. Advokatuuri liikmed (edaspidi advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuri liikmeks on võimalik saada igaühel, kes vastab advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritab edukalt advokaadieksami. Kõrgeim, vandeadvokaadi kutsenimetus, antakse advokatuuri juhatuse otsusega advokatuuri liikmele, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor, olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist seaduses sätestatud alustel alusel välja arvatud, samuti isiku, kes on olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, [[notar]] või [[prokurör]] ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtus]], [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtus]], Euroopa Liidu Üldkohtus või [[Õiguskantsler|õiguskantslerina]].
+. aprilli 2013 seisuga oli Eesti Advokatuuril kokku 865 liiget, neist 532 vandeadvokaati.
-Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.
+== Tegevus ==
-Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus.
+Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ning erinevate organisatsioonidega nii Eestis kui välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
+===Juhtorganid===
-Vastavalt advokatuuriseadusele osutavad advokaadid õigusteenust, mis on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Advokaadi nimetust saab kasutada vaid advokatuuri liige.
+Kord aastas peetav advokatuuri liikmete üldkogu valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon, aukohus, eetika- ja metoodikakomisjon ning kantsler.
+Esimees esindab advokatuuri, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse kolmeks aastaks.
-Seisuga 19. aprill 2013 oli Eesti Advokatuuril kokku 865 liiget: 532 vandeadvokaati, 140 vandeadvokaadi vanemabi, 178 vandeadvokaadi abi, 15 assotsieerunud liiget ja 160 liikmel on kutsetegevus peatatud.
+Advokatuuri juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
-== Organisatsiooni ajalugu ==
-Eesti Advokatuuri sünnikuupäevaks võib pidada 14. juunit 1919, mil Tallinnas kohtukoja ruumes peeti esimene vandeadvokaatide üldkoosolek, mille kohta avaldati “[[Riigi Teataja|Riigi Teatajas]]” teade, et 14. juunil 1919. aastal toimus Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide üleüldine koosolek, Vannutatud Advokaatide Nõukogu valimiseks, mille kohaselt valiti nõukogu järgmises koosseisus:
+Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuulub 11 liiget (6 vandeadvokaati, 2 kohtunikku, 1 õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministeeriumi esindaja) ja see moodustatakse viieks aastaks. Komisjon viib läbi eksameid, hindab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni sobivust ning annab hinnangu advokaadi kutsesobivusele.
-esimees – [[Jaan Teemant]], esimehe abi – Martin Hirsch ja liikmed – [[Tõnis Jürine]], [[Voldemar Oldekop]], [[Karl Parts]] ja [[Jaan Leesment]].
+Vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks. Komisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist.
-. jaanuariks 1920 oli Eestis registreeritud 43 vandeadvokaati ja 15 abi. Seoses juurahariduse populaarsusega hakkas alates 1920-ndatest aastate teisest poolest vannutatud advokaatide ning nende abide arv hoogsalt kasvama.
+Seitsmeliikmeline aukohus (4 vandeadvokaati, 2 kohtunikku ja 1 õigusteadlane) valitakse neljaks aastaks. Aukohus tegeleb advokaatide distsiplinaarsüüteoasjadega ja muude aukohtu pädevusse antud asjadega.
-. aprillil 1938. aastal andis riigihoidja [[Konstantin Päts]] dekreediga nii uue kohtute seaduse kui ka advokatuuri seaduse. Vastavalt uuele seadusele lõpetas Vannutatud Advokaatide Nõukogu oma tegevuse senisel kujul ja selle asemele valiti üldkoosoleku poolt 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai [[Alfred Maurer]].
+Eetika- ja metoodikakomisjon aitab ja nõustab advokatuuri teisi organeid ning liikmeid advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.
-Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis likvideeriti Eesti Advokatuur ühes organitega 1. märtsist 1941 ning samal päeval toimus Advokatuuri Organiseerimise Büroo poolt kokku kutsutud esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek, millest võttis osa 114 advokaati (sooviavaldusi kolleegiumi liikmeks saamiseks esitati 473, neist rahuldati 145). Alates 1947. aastast algasid Advokaatide Kolleegiumis puhastused, mille käigus advokaatide kaader vahetus põhiliselt poliitilistel põhjustel. 22. jaanuaril 1990 aastal toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil otsustati tunnistada aastatel 1944–1951 toimunud 71 advokaadi väljaheitmine põhjendamatuks.
+Kantsler nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ta korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd, edastab teateid ja otsuseid ning korraldab advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“.
-Nõukogude võimu lagunemisel 1990-ndate aastate alguses muutus aktuaalseks ka Eesti Advokatuuri taastamine. 10. detsembril 1991 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi seaduse Eesti Advokatuuri kohta ning 19. ja 20. veebruaril 1992 toimus advokaatide üldkoosolek, kus Eesti Advokaatide Kolleegium lõpetas oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.
+===Rahvusvaheline koostöö===
-. juunil 2014 aastal tähistab Eesti Advokatuur 95. juubelit.
+Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association – IBA) liige.
+Seoses Eesti astumisega [[Euroopa Liit]]u 1.mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks.
-== Juhtorganid ==
-Advokatuur on iseseisev [[Juriidiline isik|juriidiline isik]] ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus.
-=== Esimees ===
+===Riigi õigusabi===
+Eesti Advokatuur korraldab riigi õigusabi vähekindlustatud inimestele. 2010. aasta alguseks loodi selleks spetsiaalne infosüsteem (RIS).
-Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks ning praegune esimees Sten Luiga astus ametisse 1. märtsil 2013.
-=== Juhatus ===
+=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
+Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga (LKL) toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ning LKL-i korraldatavaid laste suvelaagreid.
-Advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan on juhatus, kus on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks ning praegune juhatus astus ametisse 1. märtsil 2013 koosseisus:
+== Esimehed  ==
-Liikmed: Hannes Vallikivi (aseesimees), Katrin Kahn, Ants Karu, Jüri Leppik, Andrus Lillo, Maivi Ots, Madis Päts ja Jaanus Tehver.
-Asendusliikmed:
-Maire Arm, Karin Madisson ja Martin Tamme.
-=== Kutsesobivuskomisjon ===
-Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks. Komisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja.
-Liikmed: Urmas Ustav (esimees), Aadu Luberg, Mari-Ann Simovart, Toomas Tamme, Toomas Taube, Erki Vabamets, Viktor Brügel (kohtunik), Enno Loonurm (kohtunik), Marko Aavik (Justiitsministeeriumi esindaja), Jaan Naaber (riigiprokurör) ja Karin Sein (õigusteadlane).
-Asendusliikmed:
-Meeli Kaur (kohtunik), Gunnar Vaikmaa (Justiitsministeeriumi esindaja), Heili Sepp (riigiprokurör) ja Ülle Madise (õigusteadlane).
-=== Revisjonikomisjon ===
-Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
-Liikmed: Ene Ahas, Alla Jakobson ja Marko Tiiman.
-Asendusliikmed: Sirje Must ja Jüri Sirel.
-=== Aukohus ===
-Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.
-Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] nõukogu määratud õigusteadlane.
-Liikmed: Andres Aavik (esimees), Liina Linsi, Priit Manavald, Leino Biin, [[Raul Narits]] (õigusteadlane), Indrek Parrest (kohtunik) ja Imbi Sidok-Toomsalu (kohtunik).
-Asendusliikmed: Leon Glikman, Raivo Laus ja Tõnis Tamme.
-=== Eetika- ja metoodikakomisjon ===
-Eetika- ja metoodikakomisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas. Eetika- ja metoodikakomisjon võib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates küsimustes.
-Liikmed: Martin Tamme (esimees), Pirkko-Liis Harkmaa, Peeter Kutman, Kaupo Lepasepp, Tõnis Tamme, Aare Tark ja Toomas Vaher.
-=== Kantsler ===
-Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kes korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“ ning täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid.
-Kantsler – Kristel Voltenberg
-=== Esimehed  ===
 Advokatuuri esimehed peale Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:
-*1992 – 1994: Jaak Oja
+*Jaak Oja (1992–1994)
-*1994 – 2001: Aare Tark
+*Aare Tark (1994–2001)
-*2001 – 2004: Üllar Talviste
+*Üllar Talviste (2001–2004)
-*2004 – 2010: Aivar Pilv
+*Aivar Pilv (2004–2010)
-*2010 – 2013: Toomas Vaher.
+*Toomas Vaher (2010–2013)
+*Sten Luiga (2013–...)
+==Viited==
-Alates 1. märtsist 2013: Sten Luiga
+{{viited}}
-== Rahvusvaheline koostöö ==
-Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association – IBA) liige.
-.mail 2004.a sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks seoses Eesti Vabariigi vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmeks. Eesti Advokatuur osaleb aktiivselt CCBE (www.ccbe.eu) tegevuses, vastates erinevatele CCBE uuringutele ja küsimustikele ning osaledes CCBE alalise komitee ja töögruppide istungitel.
-Eesti Advokatuuri esindajad CCBE's: Delegatsiooni juht – Hannes Vallikivi.
-Esindajad CCBE komiteedes, töögruppides: Õigusabi: Katrin Kahn; Kutsekindlustus: Katrin Kahn; Konkurents: Hannes Vallikivi; Äriõigus: Maivi Ots; Kutse-eetika: Ants Karu; Kriminaalõigus: Jaanus Tehver; Rahapesu tõkestamine: Hannes Vallikivi; Euroopa eraõigus: Ene Soop;  FAL2 ja ETP: Katrin Kose ja Aire Luts-Vähejaus.
-== Riigi õigusabi ==
-Vähemkindlustatud isikutele mõeldud riigi õigusabi korraldamine on Eesti Advokatuuri avalik-õiguslik ülesanne. 2010. aasta algusest hakati õigusabiga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi advokatuuri poolt hallatava spetsiaalse infosüsteemi – RIS. Advokatuur kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada riigi õigusabi piisav rahastamine riigieelarvest.
-Veebileht: www.riigioigusabi.ee
-== Advokatuuri sümboolika ==
-Eesti Advokatuuri sümboolika moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.
-== Muu tegevus ==
-=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
-Eesti Advokatuur on osaline mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis, millest peamised on koostöö Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusnõustamises ning koostöö Lastekaitse Liiduga (LKL), eeskätt projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Koostöös LKL-iga toetab advokatuur ajakirja Märka Last väljaandmist ning advokatuuri üritustelt laekunud tulu on sihtotstarbelisena annetatud LKL-i korraldatavate laste suvelaagrite toetuseks. Koostöö Heateo Sihtasutusega algas 2009. aasta märtsis ning koostöökokkuleppe kohaselt vahendab advokatuur advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigusnõustamise teenust sihtasutuse poolt välja valitud projektidele.
-Juunis 2010 advokatuuri eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse Liiduga käivitatud projekti „Hea nõu lastega peredele“ eesmärgiks on arendada lastega perede toimetulekuoskusi. Aastatel 2010–2013 on nõustatud ligi 500 inimest.
 ==Kirjandus==
@@ 167. rida: / 110. rida: @@
 *[http://www.hot.ee/seadustekogu/skii-2-1.html Advokatuuri seadus (RT 1938, 36, 322.)]
 *[http://www.advokatuur.ee/?sisu_id=12&sisu_id1=77& Eesti Advokatuur]
+*[http://www.riigioigusabi.ee/ Riigi õigusabi]
 [[Kategooria:Eesti kutseühingud]]