Endla looduskaitseala: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuli 2015, kell 00:45

Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.

Piirkonda hakati kaitse alla võtma 1980. aastal, kui loodi kohaliku tähtsusega Norra allikate ja Endla soo kaitseala, millest 1981. aastast moodustati Endla-Oostriku sookaitseala.^[1] 1985. aastal loodi sookaitseala ja Tooma Soojaama baasil Endla riiklik looduskaitseala iseloomulike sooalade ja Pandivere kõrgustiku karstiallikate kaitsmiseks. Kaitse rõhuasetus on ka looduskaitsealaks reorganiseeritud maa-alal samasugune.

Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat.

Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450.

Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja.

Männikjärve raba
Kaasikjärve raba
Endla järv
Sopa allikas
Sopa allikas
Endla looduskaitseala kaart

Endla looduskaitseala kaart
Vaade Männikjärve raba tornist
Üks Metsanurga allikatest
Oostriku jõgi talvel
Põltsamaa jõgi Endla looduskaitsealal
Vilbaste siniallikas talvel

Viited

↑ http://www.obs.ee/~maris/endla/endla1.html

Välislingid

[1] ttp://www.obs.ee/~maris/endla/endla1.html

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Endla looduskaitseala''' asub [[Pandivere kõrgustik]]u lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: [[Järva maakond|Järva]] ([[Koeru vald]]), [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] ([[Jõgeva vald|Jõgeva]] ja [[Pajusi vald]]) ning [[Lääne-Virumaa|Lääne-Virumaa]] ([[Rakke vald]]). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.
-Piirkonda hakati kaitse alla võtma [[1980]]. aastal, kui loodi kohaliku tähtsusega [[Norra allikate ja Endla soo kaitseala]], millest 1981. aastast moodustati Endla-Oostriku sookaitseala.<ref>http://www.obs.ee/~maris/endla/endla1.html</ref> [[1985]]. aastal loodi sookaitseala ja [[Tooma Soojaam]]a baasil Endla [[riiklik looduskaitseala]], toona iseloomulike [[soo]]alade ja Pandivere kõrgustiku [[karst]]iallikate kaitsmiseks. Kaitse rõhuasetus on ka looduskaitsealaks reorganiseeritud maa-alal samasugune.
+Piirkonda hakati kaitse alla võtma [[1980]]. aastal, kui loodi kohaliku tähtsusega [[Norra allikate ja Endla soo kaitseala]], millest 1981. aastast moodustati Endla-Oostriku sookaitseala.<ref>http://www.obs.ee/~maris/endla/endla1.html</ref> [[1985]]. aastal loodi sookaitseala ja [[Tooma Soojaam]]a baasil Endla [[riiklik looduskaitseala]] iseloomulike [[soo]]alade ja Pandivere kõrgustiku [[karst]]iallikate kaitsmiseks. Kaitse rõhuasetus on ka looduskaitsealaks reorganiseeritud maa-alal samasugune.
-Kaitsealal asub palju [[jäänukjärv]]i (suurim [[Endla Sinijärv]]). Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on [[raba]]d, neist suurimad on Kaurijärv, Endla ja Kanamatsi. [[Turvas|Turbakihi]] paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini.
+Kaitsealal asub palju [[jäänukjärv]]i, millest suurim on [[Endla Sinijärv]]. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on [[raba]]d: [[Endla raba]], [[Oostriku soo]], [[Rummallika raba]], [[Kanamatsi raba]], [[Linnusaare raba]], [[Kaasikjärve raba]], [[Männikjärve raba]], [[Toodiksaare raba]] ja [[Punaraba]]. [[Turvas|Turbakihi]] paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on [[loodusreservaat]].
 Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 [[liik (bioloogia)|liiki]] [[lind]]e, 42 liiki [[imetaja]]id, [[taim]]eliike on sealt leitud umbes 450.