Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal

Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal
Hrodna katedraal
Riik	Valgevene
Asukoht	Hrodna
Ehituse algus	1678
Ehituse lõpp	1772
Koordinaadid	53° 40′ 41,5″ N, 23° 49′ 52,1″ E

Kiriku peaaltar

Kiriku pealööv peaaltari ja arvukate kõrvalaltaritega

Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal (valgevene keeles Касцёл Святога Францішка Ксаверыя) on kirik Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna linnas.

Kirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult Basilica minoris. Algselt kuulus kirik jesuiitidele.

Kirikuhoone

Kuigi kirikut ehitati aastatel 1678–1772, oli hoone suuremalt osalt aastaks 1700 juba valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal 1705, tseremoonial viibisid August II ja Peeter I. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist. Kuna interjöör on loodud kirikuhoonest hiljem, siis on selles kasutatud palju rokokooelemente.

Ajalugu

Jesuiitide kolleegium

Aastal 1584 asutas Stefan Batory Hrodnasse jesuiitide kolleegiumi. Ka kuningas annetas kolleegiumi juurde kiriku ehitamiseks 10 000 zlotti. Kiriku arhitekt oli Giovanni Maria Bernardoni. Toona oli Hrodna Rzeczpospolita poliitiline keskus, aga kuninga surma järel muutusid Hrodnast tähtsamateks kekusteks Kraków ja Vilnius. Nii müüsid jesuiidid vastalustatud katedraali vundamendi maha (sellest sai Hrodna Püha Maarja kirik), kolleegiumile antud maad aga rentisid välja.

Jesuiidid saabusid Hrodnasse taas aastal 1622 või 1623. Toona jätkus jesuiitide käsutuses olevatest varadest vaid misjonipunkti avamiseks. Misjonipunkti juures avati ka kool. Aastaks 1654 oli kolleegiumi juures juba ka väike kirik. Uputuse ajal tühjenes linn rahvast ja kooli tegevus peatati. Linna vallutanud Moskva väed põletasid kolleegiumile kuulunud hooned maha.

Pärast Hrodna vabastamist pöördusid põgenenud jesuiidid linna tagasi ja aastal 1662 kool taasvati. Aastal 1673 võtsid jesuiidid vastu plaani ehitada kolleegiumi juurde korralik kirik.

Kiriku ehitamise periood

Kiriku ehitustööd algasid aastal 1678. Hoone oli suuremalt osalt aastaks 1700 valmis ja seal peeti esimene jumalateenistus. Kirik pühitseti sisse aastal 1705, tseremoonia juures viibisid August II ja Peeter I. Pärast seda kiriku ehitustööd aeglustusid, kuna jesuiitide kolleegium suunas suurema osa oma kasvanud sissetulekust uute misjonipunktide avamisele. Lisaks suunasid jesuiidid suure osa oma fondidest kolleegiumi juurde raamatukogu rajamiseks ja selle täiendamiseks.

Tol perioodil tehti hoone juures põhiliselt sisustustöid, nii valmis aastail 1736–1737 katedraali nikerdustega peaaltar. Aastaks 1744 olid valminud ülejäänud katedraali juures asuva kolleegiumi hooned, lõpetamata oli vaid kirik ise. Aastaks 1752 lõpetati tööd löövide juures ja valmis kuppel, aastaks 1763 valmis apteegi osa. Aastaks 1765 sai kirik kuplialused kroonlühtrid. Lõplikult valmis hoone aastal 1772, viimane valminud osa oli internaat kooli õpilaste jaoks.

Kiriku hilisem ajalugu

Aastal 1773 andis paavst Clemens XIV välja bulla, millega saadeti jesuiidid laiali. Kooli ülalpidamine jäi nüüd Poola riigi kanda ja selle juurde jäi vaid 8 professorit. Kui Hrodna liideti Venemaaga, siis anti suurem osa kolleegiumi hoonetest muude asutuste käsutusse, kirikuhoone jäi aga edasi katoliiklaste kätte.

Aastal 1960 kirik ametlikult suleti, ent sellele vaatamata käis kohalik rahvas seal igal pühapäeval koos. Kirik avati ametlikult uuesti aastal 1987.

Aastal 1990 pühitses Johannes Paulus II kiriku Basilica minoris'eks. Aastal 1992 sai katedraalist vastavatud Hrodna diötseesi keskus.

Kiriku arhitektuur

Hrodna katedraal on kolmelööviline kupli ja transeptiga basiilika. Kiriku fassaadi liigendavad talastikud ja karniisid. Samuti paiknevad seal arvukad skulptuuride jaoks mõeldud nišid. Tagumise apsiidi ääres paiknevad kaks hiljem ehitatud kabelit, mida katavad kuplid. Hoone pikkus on 60 ja laius 30 meetrit. Kiriku kõrgus on 65 meetrit.

Kesklööv on kujundatud piilaritel asuva arkaadina, selle ääres asuvad talastikul galeriid. Lööv lõpeb kooriruumiga, kus paikneb orel. Katedraalis asub peaaltar, mis on 21 meetrit kõrge (üks kõrgemaid Euroopas), lisaks on seal veel kaksteist kõrvalaltarit.

Aastal 2006 puhkes kiriku peaaltari juures tulekahju, selles hävisid kaks altarit ehtinud puuskulptuuri. Aastast 2009 käivad altari põlenud osa rekonstrueerimistööd.