Trauma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Trauma (täpsustus)]].}} |
{{See artikkel|räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Trauma (täpsustus)]].}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2014}} |
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2014}} |
||
⚫ | '''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt [[füsioloogia|füsioloogiline]] kehavigastus. Levinumad traumad on [[Luumurd|luumurrud]], põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka [[jäse]]mete [[amputatsioon]]id. |
||
⚫ | |||
⚫ | '''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri |
||
⚫ | |||
Trauma võib olla akuutne või krooniline (püsiv kahjustus, mille tagajärgi ei õnnestu välja ravida). Eraldi käsitletakse ka [[Spordimeditsiini Sihtasutus|sporditraumasid]], mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist. |
Trauma võib olla akuutne või krooniline (püsiv kahjustus, mille tagajärgi ei õnnestu välja ravida). Eraldi käsitletakse ka [[Spordimeditsiini Sihtasutus|sporditraumasid]], mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist. |
||
Traumaks võidakse nimetada ka [[psühhotrauma]]t (hingeline trauma, närvivapustus), mis on põhjustatud [[psüühika|psüühilistest]] teguritest. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 10. juuli 2015, kell 16:27
See artikkel räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit Trauma (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2014) |
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus. Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka jäsemete amputatsioonid.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel oli 2002. aastal 6,23% surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84% tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.
Trauma võib olla akuutne või krooniline (püsiv kahjustus, mille tagajärgi ei õnnestu välja ravida). Eraldi käsitletakse ka sporditraumasid, mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist.
Traumaks võidakse nimetada ka psühhotraumat (hingeline trauma, närvivapustus), mis on põhjustatud psüühilistest teguritest.