Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel
Blanking page |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[1807]]. aasta juulis kohtusid [[Napoleon]] ja Aleksander I [[Tilsitis]] ning sõlmisid rahu-, sõpruse- ja liidulepingu. [[Venemaa]] nõustus [[Prantsusmaa]] vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust[[ Lääne-Euroopas]]. Venemaa kohustus liituma [[kontinentaalblokaadiga]]. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse [[Ida- ja Põhja-Euroopas]] vallutades sõjas [[Rootsi]]ga ([[1808-1809]])[[ Soome]]. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku [[Euroopa]] jagamises mõjusfäärideks. |
|||
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. |
|||
Redaktsioon: 15. november 2006, kell 14:50
1807. aasta juulis kohtusid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis ning sõlmisid rahu-, sõpruse- ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadustLääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809)Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi - püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui 1809. aastal puhkes uus sõda (viies koalitsioonisõda) Prantsusmaa ja Austria vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.