Johannes Kert: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
12. rida: 12. rida:
Johannes Kert oli tegevteenistuses [[Nõukogude Armee]]s rühmaülemana ja kompanii ülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige alates 1990. Ta oli [[Kaitseliidu Tartu malev]]a pealik 1991, [[Kaitseliidu operatiivgrupp|Kaitseliidu operatiivgrupi]] ülem 1991–1992, [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996, Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning [[Maaväe ülem]]a kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures 2002–2008.
Johannes Kert oli tegevteenistuses [[Nõukogude Armee]]s rühmaülemana ja kompanii ülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige alates 1990. Ta oli [[Kaitseliidu Tartu malev]]a pealik 1991, [[Kaitseliidu operatiivgrupp|Kaitseliidu operatiivgrupi]] ülem 1991–1992, [[Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon]]i ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996, Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning [[Maaväe ülem]]a kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures 2002–2008.


Johannes Kerdile omistati [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auaste 1998. Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.
Johannes Kerdile anti [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auaste 1998. Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.


Alates [[1. veebruar]]ist [[2008]] on ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustab ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistab ette [[NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus]]e tööd (ta on olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osaleb Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.
Alates [[1. veebruar]]ist [[2008]] on ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustab ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistab ette [[NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus]]e tööd (ta on olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osaleb Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.


== Autasud ==
== Autasud ==

Redaktsioon: 30. juuni 2015, kell 10:44

Johannes Kert
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. aprill 2009

Johannes Kert (sündinud 3. detsembril 1959 Petseris) on Eesti poliitik, reservväelane[1] ja endine riigiametnik. Ta oli kaitseväe juhataja aastail 1996–2000. Korp! Sakala vilistlane. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[2]

On üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest.

Haridus

Johannes Kert on lõpetanud Võru Keskkooli ning Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1981.

Kert on lõpetanud roodukomandöride kursuse Harkovi Kõrgema Tankivägede Kooli juures 1988, kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaa Liitvabariigis 1994. Ta on õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.

Teenistuskäik

Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude Armees rühmaülemana ja kompanii ülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta on Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996, Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.

Johannes Kerdile anti kindralleitnandi auaste 1998. Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.

Alates 1. veebruarist 2008 on ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustab ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistab ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta on olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osaleb Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Autasud

Auastmed

Välislingid

Viited


Eelnev
Aleksander Einseln
Kaitseväe juhataja
23. jaanuar 199628. august 2000
Järgnev
Tarmo Kõuts
Eelnev
Manivald Kasepõld
Kaitseliidu ülem
16. november 199223. jaanuar 1996
Järgnev
Neeme Väli
Eelnev
Meelis Säre
Kaitseliidu Tartu maleva pealik
1991
Järgnev
Harri Henn