Võõrliik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. juuni 2015, kell 17:50

Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.

Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks.

Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.

Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk.

Võõrliigid Eestis

Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.

Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink, taimedest Sosnovski karuputk, galeega, kanada kuldvits jt.

Vaata ka

Välislingid

Võõrliikidest Keskkonnaministeeriumi kodulehel
Kaido Krass "Võõrliigid rikuvad looduse tasakaalu" Eesti Loodus 5/2009, lk 36-37
Madis Filippov "Ministeerium: Läänemeri on võõrliikidele väga tundlik" Postimees, 28.05.2013

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Võõrliik''' (ehk '''introdutseeritud liik''', vahel ka '''eksoot''') on mittepärismaine liik, s.o [[Liik (bioloogia)|liik]], mis on vaadeldava piirkonna [[ökosüsteem]]idesse sattunud inimese kaasabil.
-Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu [[koduloom]]ade või [[kultuurtaim]]edega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.
+Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu [[koduloom]]ade või [[kultuurtaim]]edega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks.
-Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka '''tulnukateks''', näiteks taimede puhul [[tulnuktaim]]edeks.
+Tahtmatult sisse toodud liike nimetatakse ka '''tulnukateks''', näiteks taimede puhul [[tulnuktaim]]edeks.
 Võõrliigid võivad [[Naturaliseerumine (bioloogia)|naturaliseeruda]], s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 ==Võõrliigid Eestis==
-Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos [[aiandus]]e ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
+Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos [[aiandus]]e ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
 [[Bioinvasioon|Invasiivseteks võõrliikideks]] on Eestis näiteks loomadest [[mink]], taimedest [[Sosnovski karuputk]], [[galeega]], [[kanada kuldvits]] jt.